Margit Adorf hoiatab: Kontakt

Von Krahli Teater on oma tiiva alla võtnud pundi noori ja andnud välja lühifilmide kasseti. Kui sa pole kunagi huvi tundnud tudengifilmide vastu, pole vaadanud ETV2 pealt tudengite lühifilme ega käinud vaatamas PÖFFi tudengifilmide programmi või kui sa pole ise filmitudeng, siis ei paku see kassett sulle midagi.

Kõigi viie filmi läbivalt kõige nõrgem külg on puudulik lavastajatöö. Vanemad kogenud näitlejad juba teavad, kuidas midagi teha või öelda, aga nooremate pealt paistab, et režissöör pole osanud näitlejaid piisavalt juhendada. Siiski võib iga filmi juures leida midagi, mida esile tõsta või lausa kiita, näiteks -Martti -Helde “Superbial” on täitsa hea stsenaarium, kiita võib ka visuaalset lahendust. Vallo Toomla “Metanoias” on lausa silmapaistvalt hea operaatoritöö, au ja kiitus noorele operaatorile Ivar Taimele. Jätke tema nimi meelde, juba praegu saavad tema tööd tudengifilmi preemiaid. Raigo Saariste filmi “KuuKu kontakt” päästavad eriefektid ja montaaž. Mitte paha öelda sooviv kriitik ütleks, et tegemist on seisundifilmiga. See on umbes sama, mis “kole” asemel “omapärane” öelda. Kõige nõrgem töö kassetis on Triin Ruumeti “Reeda sünnipäev”, mis on nagu suvaline mört, teiste filmide vahele pressitud.

Kui olete siiski jõudnud seda filmikassetti vaatama ja tund aega vastu pidanud, siis jõuab kätte kogumiku viimane film, Maria Reinupi “Mann Tanzt”, mis on kassetis kõige tugevam. Aga võib-olla on neli eelnevat filmi kriitikameele niivõrd nüristanud, et see tundub teiste kõrval hea. See on teatraalne ja kenitlevalt filosoofiline, aga vähemalt pole nii hull kui näiteks “Metanoia”.

Kõik režissöörid lähtusid ülesandest, et kajastavad kokkupuudet millegi ebatavalise, ebamaise ja uskumatuga. No teate, midagi ei juhtu, kui see kassett nägemata jääb.

6. märtsist kinodes üle Eesti.