Margus Karu “Nullpunkt”
Nagu Karu romaani peatükid, liigub ka see arvustusejupike numbriskaalat pidi üles.
-4 Seksi asemel uni sellest. Kolleeg kunagi ütles, et mis romaan see on, kus seksi pole! Karu käest tahaks seda küsida küll – et miks ta noored sellest ilma jättis. Kui loos on nii palju füüsilisi ebameeldivusi (peks, trenn, dieet), siis kontrastiks oodanuks veidi rohkem mõnu.
-3 Peategelase kõikehõlmav soov teistele meeldida, kuulsuseiha ning selle idealiseerimine. Miks tahab Karu muu hulgas just neid väärtusi muidu ju kihvti eeskujuna mõjuva peategelase kaudu noortele sisendada? Johannese särav huumorimeel, hoolivus, loovus, edasipürgivus ja kontrolli võtmine oma elu üle – need on olulised. Aga samas, ebatäiuslikkus teeb ta inimlikuks. Ja edevus.
0 Treiler. Raamatu autor on reklaamimaailmast ja selle lugejaskond tarbijakultuuris üles kasvanud, nii et staaritihe reklaamiklipp pole neile ehk nii võõristav, müügi- ja turundustoote mekki andev action, nagu esialgu tundub. Muidu ju profilt tehtud.
3 Karul jutt jookseb. “Nullpunkt” on üks neist raamatuist, mille loed ühe jutiga läbi.
4 Areng. Kõik on pidevas muutumises. Peategelane, tema klassikaaslased, sõbrad, pereliikmed. Isegi Lasna pätid. Nad on arenemis- ja õppimisvõimelisemad kui pärisinimesed pärismaailmas. Ja see on positiivne. Annab lootust.
5 Kujundus. Johannes Naani illustratsioonid on väga stiilsed.
6 Lasnamäe getotegelased ja ema karakter. Kui elavad, konfliktsed ja realistlikud! Üldse mõjub raamat dokumentaalromaanina, kus peategelasena kujutled seiklemas autorit ennast. Pidevalt mõtled, et mis on temaga päriselt juhtunud ja mis ei ole. Mis on ju intrigeeriv.
