Ulrich Seidl vaatleb “Paradiisi” lugudes teraselt tänase Euroopa kultuuri ja kultuuritust, teeb seda aga oma varasemast loomingust vähem piinavalt ja valusalt. Mitte seepärast, et triloogias saab ka kõvasti nalja, vaid et neis filmides on (tavaliselt pessimistlikku sotsaalpornot viljeleva Seidli kohta) ootamatult palju soojust. Kõik kolm lugu räägivad üksinduse erinevatest vormidest ja igatsusest läheduse järgi. Need on meisterlikult pingestatud, ei kirjuta vaatajale kohustuslikke tundeid ega mõtteid ette ja on veidral kombel väga humanistlikud – hoolimata sellest, et iga osa pealkiri tähistab iroonilisel moel filmi sisule täpselt vastupidist.

Paradiis: Lootus 14. augustist Tallinna kinos Sõprus, 16. augustist Coca-Cola Plazas ja Tartu Ekraanis

Kogu “Paradiisi” triloogia 21. augustil Sõpruses