Ausalt, minu ainus kokkupuude poksiga on hulga poksifilmide vaatamine ja ma ei oska adekvaatselt hinnata Gyllenhaali lööginurki. Aga poksifilmide üldarvestuses võib “Vasakukäelise” paigutada kategooriasse “kriitikud sõimavad, rahvas armastab”. Siin on olemas kõik kohustuslikud elemendid: melodramaatiline lugu, võimas energia, trennimontaaž, pöörase lihasmassiga kangelane, kes võib Oscari-nominatsioonile juba praegu kindel olla (oo, kuidas ameeriklased armastavad kaalumuutusi sisaldavaid rollilahendusi), pahur, ent elutark treener ja korralikud, verd, tatti ja higi täis poksistseenid.