Umbes nagu meestel või nii.

Aga lugupeetud naised ja mehed - ega need asjad päris nii ikka ka ei käi. Ajalooline tegelikkus näitab seda, et meeste ja naiste suhetes on ikkagi esmatähtis distsipliin. Ja kui me ei tunnusta mineviku­traditsioone, kuidas üldse siis jõuame tulevikku?

Naine teadku oma õigusi ja kohustusi, mis on juba sajandite vältel olnud meeste range kontrolli all. Vastasel juhul võib asi täiesti tuksi pöörata, jõuda distsipliini puudumiseni ehk täieliku korralageduseni.

Ajaleheuudisest võis lugeda, et Eestis on praegu naistel keelatud töötada rohkem kui kahesajas ametis - näiteks korstnapühkija ja sadamatöölisena. Mu meelest võiksid naised neil aladel töötada küll, aga ainult meeste hoolsa järelevalve all.

Sest kellelt siis naine nõu küsib, kui ta kogemata juhtub kaotama tasakaalu ja korstnasse kukkuma või unustama, mis kell laev sadamasse jõuab või merele sõidab? Ikka mehelt kui targemalt nõuandjalt, järelevaatajalt ja vastutajalt. Ega naisi saa siis pimesi usaldada. Nagu ütleb juba vanasõna: usalda, aga kontrolli.

Mis saaks näiteks prostitutsiooniärist, kui tippjuhtidena töötaksid seal naised? Kas ülemaailmne bordell või? Karta on, et olukord väljuks kontrolli alt.

Läbi aegade on ju olnud mees see tugevam ja targem sugupool. Seega - hoidkem ja austagem ajaloolisi väärtusi! Samas on mehe kohustuseks hoolitseda naise eest inimväärselt ja tagada talle heaolu ning õnnetunne.

Siinkohal ongi aga paslik liikuda edasi tänapäeva.

Naine käib mul küll tööl, kuid sellegipoolest olen tal keelanud suhelda teiste meesterahvastega. Ta juba teab, mida eksimuse korral, oi-oi-oi, oodata võib. Olen seda kõike üksipulgi selgitanud. Samas, taas isiklikust kogemusest: alati pärast seda, kui olen meie väikese toakese maast laeni halliks suitsetanud, viin naise õue jalutama, et ta saaks värsket õhku hingata.

Naine on nendel hetkedel selle normatiivi üle väga õnnelik.

Samas võin tunnustusega tunnistada, et tänapäeval võib isegi naine mehele mõnikord nõu anda. Näide on käepärast: istun ühel heal päeval arvuti taha, aga millegipärast hiir ei tööta. Rullin ja klikin, aga tee mis tahad - kohe üldse ei mõika.

Viimaks juhtis naine mu tähelepanu sellele, et olen juba pool päeva augurauaga mööda hiirepatja liugu lasknud. Võttis lausa sõnatuks, aga olin tol hetkel selle nõuande üle väga õnnelik.

Nii palju tänapäevast.

Aga mida toob tulevik?