Kodumaise viiepealise jazz-funk lohe teist, Prantsusmaal välja antud LPd kuulates on tunne, nagu oleks keset päikesekuuma juulipäeva sattunud ainult kohalikele kõutsidele teadaolevasse second hand vinüülipoe hämarasse ja tolmusesse keldrisse. Kullaauku, kust sa kaevad üksteise järel välja madala-eelarveliste blaxploitation’ite soundtrack’e, kentsakaid afrofunk’i kogumikke ja veel pentsikumat läikima hõõrutud musta ülikonna Ida-Euroopa friik-resto-džässi. Käed värisevad, peopesad on niisked ja süda taob gabber’i-biiti. Pungil plaadi- ja tühjusest kajava rahakotiga päikesepaiste (või päikeseloojangu) kätte naastes maagia kindlasti veidi hajub, aga üleloomulikku ostujõudu eitada sa ei saa.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel