Õues tibutab vihma. Vladimir Nikolajevitš Voinovitš istub Nordic Hotel Forumi lobby’s ja uurib Eesti Päevalehes ilmunud Krister ­Parise intervjuud tema endaga. Intervjuu kannab pealkirja „Kui pole vabadust, pole ka vorsti“.

Meie jutt algabki vorstist, õigemini sellest, miks mõned venelased nõukaajast rääkides nimelt vorsti argumendiks toovad – umbes nii, et polnud siis elul viga midagi, vorst oli poes ja puha! Miks just vorst ja mitte näiteks leib, juust, või minu poolest kas või räim tomatis?