Mick Pedaja on artist, kelle puhul on vahest okei kõneleda muusikakonkursi „Eesti laul“ tervistavast mõjust kohalikule muusikapildile. Ehk siis lihtne küsimus: kas Mick Pedaja oleks praeguseks sellisel positsioonil, nagu ta juba on – kogu perele tuttav poiss metsast, kes liigub kui valgusvihk –, ilma „Eesti laulul“ osalemata. Lihtne, kiire vastus: ei oleks.

Seal suurel suurhalli laval mõjus ta teiste elektrit, testosterooni, dopamiini, koreograafiat, 3D-videomontaaži ja teisi moodsaid hookuspookusnippe täis etteastete kõrval nagu laudauksel vaikselt põlev küünal. Leegike hubises, vaha tilkus, publiku nahk ja silmad lõid värelema. 

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel