Eesti Ekspressi veebiküljel hakkavad järgmisest nädalast ilmuma muusika digitaalset tarbimist reastavad edetabelid. Iganädalasi paremusjärjestikke tuleb kolm erinevat – albumite tabel, Eesti lugude tabel ja kõigi maailma lugude koondtabel ehk singlite tabel.

Nimetatud edetabeliprojekti on siin algatanud kolme maailma suurima plaadifirma – Universal, Warner, Sony – esindused Baltikumis koostöös Music Estonia MTÜ ja Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga.

Tänases Areenis avaldame ­kõigi kolme digitaalse muusika tarbimise edetabeli esikahekümne aasta 2017 kohta. Ühtlasi selgitame, kuidas neid tabeleid koostatakse, miks neid koostatakse, ja otsime vastuseid muudele tekkida võivatele küsimustele.

NUMBER ÜKS PLAAT, NUMBER ÜKS SINGEL: Digikanalites oli Ed Sheeran läinud aastal Eestis kõige kuulatum artist. Foto: Stuudio promofoto

Kuidas neid edetabeleid koostatakse?

Selgitab Mario Vahter, plaadifirma Universal Music Baltics digitaal­osakonna juht: „Tegemist on veebipõhise digitaalse andmesüsteemiga, mille on välja arendanud Londonis paiknev firma Ranger Computers. Nad osutavad sarnast teenust üle Euroopa, sellistele organisatsioonidele nagu Official Charts Company, IFPI, Milward Brown jpt.

Tabelid koostatakse ametlike digitaalset muusikateenust pakkuvate ning Eestis enim kasutatavate platvormide, nagu Spotify, Deezer, ­Apple Music ja iTunes, andmete pôhjal. Tabelite korrektsust ja terviklikkust kontrollib iga nädal sõltumatu ekspert.

Singlite ehk lugude arvestus käib lugude kuulamiskordade pealt. Ja singlite tabeleid on kaks – Eesti lugude tabel ning üldine tabel, kus on koos kogu maailma lood ja nendega võtavad mõõtu ka Eesti lood. Kuna kohalikud singlid jäävad rahvusvahelistele singlitele striimingu arvuga siinses koondtabelis veel pisut alla, siis sellepärast koostataksegi eraldi edetabel ka ainult Eesti singlite kohta.

Albumite kuulamist mõõdetakse veidi keerulisemalt. Enamik DSP-d (digitaalse muusikateenuse platvormid) pakuvad lugude leidmiseks „albumi koode“ ja üldine „albumi ekvivalendi“ kalkulatsioon käib nende koodide järgi. See protsess on täielikult automatiseeritud.

Kui vähemalt kuus lugu on ühelt albumilt kuulatud, siis läheb see albumite tabeli arvestusse. Albumi ekvivalendiks on kogu striimide arv jagatud lugude arvuga albumil (miinimum 10 ja maksimum 20) ning lõplik albumi striimide arv on jagatud striimingu koefitsiendiga.“

Foto: MAIT VARES

„Teie album „Korralik saavutus – aasta plaat“ on kõige kuulatum eestimaine album!“ Vastab ansambli 5MIINUST liige Estoni Kohver (keskel): „Assa kurat, see on küll uskumatu! Huvitav. Ma oleks eeldanud ja lootnud, et meie uut plaati on rohkem kuulatud, eelmisel aastal ilmunud „Rämmarit“. Olgem ausad, see vana plaat on paras juust.“ – „Rämmar“ on aasta tabelis 40. kohal. Ja „Korralik saavutus“ üldtabelis kuues.“ – „Assa kurat.“ – “Teete praegu midagi uut ka?“ – „Kogu aeg nokitseme midagi. Peagi peaks ilmuma nelja looga EP koos bändiga WATEVA.“ Ülejäänud miinused pildil (vasakult): Põhja Korea, Lancelot, Venelane ja Päevakoer.

Miks neid tabeleid üldse vaja on?

Kõneleb plaadifirma Warner Music Baltikumi turundusjuht Anu Varusk: „Kuna meil puudub ametlik ja läbipaistev muusikatarbimise mõõdupuu, siis oleks see esimene võimalus selgeks ülevaateks populaarsetest lugudest ja albumitest.

Nii saaksid kohalikud artistid oma biograafias, pressiteadetes ja mujal julgelt ametlikele edetabeli positsioonidele viidata. Samuti saame rahvusvahelistele artistidele nende populaarsust meie turul tõestada, mis oleks suureks abiks ka siinsetele kontserdikorraldajatele.

Ühtlasi oleks see parim vahend tõstmaks kohaliku muusikatööstuse teadlikkust toimuvast ning julgustamaks muusikatarbijaid kasutama legaalseid striimingu-platvorme, mis omakorda tõstaks kohalike lugude positsiooni tabelites.“

Füüsilised helikandjad

Kui juba Eesti muusikakuulajate eelistuste põhjal edetabeleid teha, miks piirduda üksnes digitaalse tarbimisega? Miks mitte tuua mängu ka pärisplaatide läbimüük?

Valgustab plaadifirma Universal Music Balticsi label manager ­Margus Varusk: „Kahjuks puudub meie plaadipoodidel selleks ühtne ja läbipaistev aruandlussüsteem.“

Miks ei arvestata tabelite koostamisel YouTube’i?

Digitaalsete edetabelite koostamisel ei arvestata üht väga olulist muusika tarbimise kanalit – YouTube’i. Äkki võiks selle striimimispaiga mängimiskordade liitmine teistest keskkondadest saadud arvudele üldtabelit isegi muuta? Kui vaadata aasta 2017 mängitumaid Eesti lugusid, siis digitabeli esimesel kohal asuvat NOËPi lugu „Roof­top“ on YouTube’is kuulatud (15. jaanuari seisuga) 744 367 korda. Aga teisel kohal asuv Karl-Erik Taukari „Lähedal“ on saanud 1 429 613 kuulamiskorda ja neljandal kohal asuv 5MIINUSe „Erootikapood“ ­lausa 2 005 724 kuulamist. Üpris suured vahed. Peaks ju siis YouTube’i ka arvestama?

Selgitab Anu Varusk Warnerist: „Seni kuni YouTube pole alustanud õiglase tasu maksmist artistidele – YouTube maksab 1000 striimi eest muusika loojatele seitse korda vähem kui näiteks Spotify – ning liigitab ennast lihtsalt info edastamise tööriistana, ei saa neid kaasata. Lisaks soodustab YouTube kahjuks piraatlust ja seal liigub endiselt illegaalseid ja võlts-lugusid.

Läbirääkimised käivad ning loodame õiglase tasu küsimusele peatset lahendust.“

Foto: Mart Vares

„SINU LUGU „ROOFTOP“ ON KÕIGE KUULATUM KODUMAINE LUGU!“ Vastab artistinime NOËP all tegutsev Andres Kõpper: (pildil): „Ooo! Väga nice! Okei, väga tuus. Seda on suur rõõm kuulda.“ – „Millal sul album ilmub?“ – „Täispika albumi plaani hetkel ei ole. Olen siin EP-varianti pikalt välja reklaaminud ja olen üsna kindel, et aasta esimeses pooles see nüüd ka tuleb. EP-le tulevad lood on tõenäoliselt kõik uued lood. Pead ei anna, aga ühel või teisel viisil peaks EP ilmuma ka füüsiliselt.“

Kui suurtest arvudest me üldse räägime?

Kui palju on üldse Eestis inimesi, kes muusikat digitaalselt ja „registreeritult“ kasutavad? Kui palju on iTunesil ja Apple Musicul, Deezeril ja Spotifyl kliente Eestist?

Selgitab Olga Äär, plaadifirma Sony Music Baltikumi müügijuht: „Kahjuks on tarbimist iseloomustavad arvud teenusepakkujate poolt hästi hoitud ärisaladus, kuid kohalikud suurimad plaadifirmad saavad julgelt väita, et tarbijate arvud kasvavad pidevalt ning lähimate aastate jooksul tarbib üha enam ja enam Eesti inimesi legaalseid ja ametlikke digitaalseid muusikateenuseid.“

Hiphop on tõesti nii popp?

Kui kõigile kolmele tabeliarvestusele pilk peale heita, siis paistab silma, et erakordselt palju esineb neis hiphoppi.

Vaatame albumite aastatabelit. Kolmandal kohal on (ka Areenis kriitikute ja melomaanide poolt 2017 parimaks plaadiks valitud) Kendrick Lamari „DAMN“. Saja kuulatuma heliplaadi seas on ka selliseid räpp­artiste, keda esiotsa ei oskaks Eestis väga populaarseks pidadagi – J. Cole, Logis, Travis Scott, Tyler, the Creator, aga ka teismeliste suured lemmikud XXXTENTACION ja Lil Peep.

Äkki on nii, et tabeli koostamisel arvesse võetavaid kanaleid tarbib kontingent, kes on suur hiphopikuulaja? Selline urban-noor. Seitsmeteistkümnest saja esimese kuulatuima albumi hulka jõudnud Eesti plaadist on kaheksa hiphop-plaadid. Samas pole tabelites – ka kodumaiste lugude tabelis – üldse Eesti väidetavalt kõige populaarsemat artisti Patune Pool. Kuidas nii?

Vastab Margus Varusk Universal Musicust: „Sellest võib järeldada, et hiphopi fännid on praegu küll aktiivsemad striimijad. Samas julgustab hetkeseis omakorda nii ansamblit Patune Pool kui ka mitmeid teisi populaarseid Eesti artiste oma loomingut levitama just legaalsete platvormide kaudu.

Aga hiphop ongi uus pop. Või siis šlaager, kuidas keegi nimetab. Ja seda igal pool, ning väga populaarne on just kohalikus keeles hiphop. Kui vaadata, mida striimitakse kõige rohkem näiteks Soomes või Norras või Saksamaal, siis valitseb omakeelne hiphop.“

Aga kus on siis Põhja-Tallinn?

Kui kohalik hiphop on igal pool väga popp – kus on siis aastat 2017 kokku võtvates tabelites ansambel Põhja-Tallinn? Nende lugu „Alati olemas“ valiti Raadio2 „Aastahiti“ hääletusel number üks eestimaiseks looks. Aga digitabelites bändi pole. Aasta 100 kuulatuima Eesti loo seas ei ole ainsatki Põhja-Tallinna lugu. Kuidas see võimalik on?

Anu Varusk Warnerist ütleb: „Eks Põhja-Tallinn tegi R2 „Aastahiti“ hääletamise ajal väga head „hääli koguvat“ ­turunduskampaaniat. Ja Põhja-Tallinna tarbija ilmselt kuulab nende muusikat mõnest muust kanalist. Aasta digitabel näitab muusikatarbimist kogu 2017 aasta vältel.“

Aga EDMi staar Syn Cole? Miks ta pole number üks?

Rahvusvaheliselt kõige edukamad Eesti artistid on teatavasti elektroonilise tantsumuusika tegelased. Näiteks Syn Cole. Tema lugude kuulamisarvud Spotifys ulatuvad mitmekümne miljonini. Pala „It’s You“ on läinud kuulamiskaubaks üle 37 miljoni korra, samas kui ükski NOËPi lugu pole ületanud veel kümne miljoni piiri. Miks siis Syn Cole ei valitse?

Selgitab Olga Äär Sony Musicust: „Edetabel iseloomustab meie kohalike muusikahuviliste tarbimist ehk Eestis registreeritud kontode põhjal toimuvat muusika tarbimist vastaval perioodil, aga Syn Cole’i puhul tuleb ilmselt väga palju kuulamisi ka teistest riikidest. Tabeli järjestus peegeldab just meie oma, Eesti turu muusikatarbimist ja populaarsust.“