Mida sa loed?: Kristi Pärn-Valdoja
Mul on rumal komme lugeda mitut raamatut korraga, nii et alati on neli-viis asja pooleli. Enamasti kipuvad kuhjuma elulooraamatud, ilukirjanduslikud asjad loen ikka ühe soojaga läbi. Praegu on mul pooleli Stalini (Simon Sebag Montefiore “Stalin. Punase tsaari õukond”), Lenini (Robert Service “Lenin. Biograafia”) ja Armani (Renata Molho “Olla Armani) elulood, samuti Elo Tuglase “Tartu päevik”, mida soovitas hea kolleeg Mart Juur ja mis on tõepoolest pööraselt lõbus ja mõnus lugemine. Just selline, mille kallal jupikaupa maiustada. Ja üks elulooraamat, kui seda nii võib nimetada, mida on hea ükskõik mis ajal suvalisest kohast lahti lüüa ja uuesti üle lugeda (mida ma ka näiteks just eile tegin), on “Al Pacino in conversation with Lawrence Grobel”, millele hr Pacino on ka ise eessõna kirjutanud ja mis kujutab intervjuusid, mida näitleja on oma vanale ajakirjanikust sõbrale spetsiaalselt raamatu tarbeks andnud. See on täiesti suurepärane asi, aga soovitada julgeks seda siiski vaid hardcore’i fännidele, sest olmet on seal vähevõitu, küll aga Pacino erinevate filmirollide süvaanalüüse.
Ilukirjandusest lõpetasin hiljuti Nicole Kraussi “Armastuse ajaloo”, mis ilmus kirjastuse Varrak “Moodsa aja” romaanisarjas. Imeilus, kurb ja jäägitult kaasahaarav poeetiline lugu armastusest ja selle kaotusest...
Eile sain Pariisist saadetise – raamatu “Mademoiselle. Summer 62”. See on mustvalge fotoalbum Coco Chanelist, pildistatud tema eri eluhetkedel 1962. aasta suvel, mida võib pidada tema viimaseks suveks moekuningannana. Palju võrratuid seninägemata kaadreid Douglas Kirklandilt ning tekstid Karl Lagerfeldilt. Vaadake ja imetlege, kui kusagil näppu jääb!
