Ma olen praegu siin ühel vaiksel tänaval Riia vanalinnas. Aldaru iela. Munakivid. See kitsas tänav on inimtühi, nagu tavaliselt on tühjad tänavad maalidel.

Minu pea kohal hõõgub punane neoonlogo “I Love You”. Ja selle all on uks samanimelisse baari. Kena, väike, puhas, mugav. Kõlaritest tuksub värske Toro Y Moi. Punastel seintel on Ekspressi-suurused klaasitud fotod, millel poseerivad inimesed hoiavad enda ees krestomaatilisi heliplaate. Joy Division, Stone Roses, PJ Harvey, David Bowie... Need on siin baaris esinenud DJd ja nad hoiavad süles oma lemmikalbumeid. Uksest kaugemas nurgas on seintele sätitud Riias esinenud indistaaride raamitud kontsertplakatid. Osa neist autogrammidega. Sigur Rós, Concretes, Kings of Convenience, White Stripes, frYars, mùm. Ja kui te veel vajate tõestust, et selle baari kujul on tegemist hubase indisadamaga, siis ühes sopikeses on lauamängukarpide kõrval lugemiseks suur hunnik indimuusika häälekandjat New Musical Express.

I Love You baar on samal ajal plaadifirma I Love You Records (ILY) kontor. Neis ruumides mõeldakse mõtteid, võetakse vastu otsuseid, peetakse läbirääkimisi ja sõlmitakse lepinguid, mis panevad võnkuma ka Eesti muusikaelu.

Muuhulgas on ILY välja antud üks äärmiselt tähtis Eesti plaat – Ewert & The Two Dragonsi “Good Man Down”. See plaat on püsinud 103 nädalat Eesti albumimüügi edetabeli esikümnes. Nädal veel ja täitub kaks aastat. Eesti turu jaoks on ILY teost trükkinud ja müünud üle 15 000 eksemplari. Albumi ümbrise kujundanud Bruno Roze, üks ILY Recordsi tegevkolmikust, teatab, et neil tuleb Eesti jaoks iga kuu või kahe tagant 1000 plaati juurde pressida ja naerab: “Varsti on see igal eestlasel kodus!” Palju on ewertite teost müüdud litsentside alusel mujal Euroopas – Prantsusmaal, Hispaanias, Monacos, Itaalias, Soomes, Rootsis jne –, ILY kontor veel ei tea. Kokkuvõtet pole. (Maikuus ulatab hiigelfirma Warner Bros “Good Man Downi” USA turule ja jääb bändilt kolmandat kauamängivat ootama.)

Aga Riia plaadivabrikust on veel eestlasi läbi käinud. Läinud sügisel andsid nad välja 2012. aasta noortebändide konkursi võitnud Pärnu rokkbändi Sibyl Vane’i debüüdi. Just nüüd ilmus plaat dream-pop-disko-bändilt Zebra Island, kes esitles debüüti möödunud nädalavahetusel täismajadele Sinilinnus Tallinnas ja Kink Konkis Tartus. Zebra Islandi kõige esimene kontsert üldse toimus siinsamas I Love You baaris. ILY on välja andnud ka draakonite kitarristi Erki Pärnoja “teise bändi”, koos rootslastest sõpradega peetava MaiNekki plaadi.

Niisiis, ongi üks plaadimärk Lätis, kolm kolmekümnendates eluaastates muusikaarmastajat, kes annavad muidugi ka Läti muusikat välja, aga on oluliseks liigutajaks-raputajaks Eesti muusikas. Kes nad on? Ja miks nad seda teevad?

Bruno Roze kõrval askeldavad ILYs Dace Volfa ja Uldis Pabērzis. Kolmekesi juhivad nad ka ILY baari. Ise nad muusikud ei ole. Hobist vabal ajal töötab Bruno reklaamibüroos ADna, Dace osaliselt ajakirjanikuna ja Uldisel on mõned teised firmad ajada. Ülemused on nad võrdselt. Asjad saavad otsustatud, kui kaks kolmest vastavalt soovivad. Bruno on nii baaris kui plaadifirmas muusikalise sisu ja disaini peal, Dace tegeleb plaatide levitamisega ja baaris kontsertide korraldamisega, Uldis rokib raamatupidamisega.

Plaadifirmaks muutus nende tegevus juhuslikult. Elu lihtsalt läks nii.

ILY baar sai enda kureerida ühe lava Eesti publikutki ligitõmbaval festivalil Positivus. Üllatusesinejaks ILY lavale komplekteeriti Läti muusikutest paar nädalat enne festivali supergrupp Zwani. Mõni kuu pärast festivali see šokk-punk-rokki kütnud trupp olemise ka lõpetas, aga ILY baari inimeste valduses oli ainukordse laivi salvestis, mis tundus neile liiga “cool”, et seda vaid endale hoida. Zwani kontsertsalvestisega plaati trükkisid nad 100 eksemplari, kirjutasid servale firmamärgi I Love You Records ja jagasid tasuta laiali, kõigile soovijatele ILY korraldatud Positivuse järelpeol aastal 2009.

Kolmik oli varem toeks olnud Riia plaadifirmale Rudolph Records. Et Rudolph oli poe sulgenud ja sellel kohal haigutas auk, võtsid nad välja anda Rudolphist laokile jäänud artistid – mürabändi Mona De Bo ja maheda trubaduuri Goran Gora.

“Ega me ei pidanudki end sel ajal veel plaadifirmaks,” räägib Bruno. “Polnud sellist sihti ja me ka ei teadnud, mida üks plaadifirma endast kujutab. Võtsime seda jupp aega kui sõprade aitamist, suurepäraste muusikute toetamist.”

Aga siis tuli Ewert & The Two Dragons.

Draakonite teekonna ILY kaudu maailma peale käivitas raadio-DJ ja Läti roki prominent Toms Grevinš. Tartu ansambli Dahling mänedžer Toomas Olljum kutsus Grevinši plaate mängima Gen klubisse – Dahlingu kontserdile, kus andis soojenduslaivi Ewert & The Two Dragons. Esinemiste järel rõkkas lätlane Olljumile, et unusta see Dahling, Dragons on põhibänd, võta nemad.

Olljum jäi siiski ametisse ka Dahlingu juurde, kuid asus ühtlasi drägonseid “karjatama”.

Riiga tagasi sõites rääkis Grevinš enam-vähem sama juttu. Ta kiitis bändi oma sugulasele, tädipojale Bruno Rozele ja soovitas tungivalt imeline Ewert & The Two Dragons ILY baari mängima kutsuda.

Ja varsti nad väikses baaris Riia vanalinnas esinesidki.

“See oli fantastiline. Meist said sõbrad. Ja siinsamas laua taga tegime neile ettepaneku,” meenutab ILY meeskond.

Tänaseks opereerib nende masinavärk undergound’i ja meinstriimi vahelisel alal – veatus indimuusikas,ja varju alla mahub ka folkrokki (The Sound Poets), üliõrnu singer-songwritereid (Alise Joste) ja Mona De Bo post-müra.

Tilluke kontsertruum ILY baari alumisel korrusel mahutab koos hingamisruumiga 15, ilma hingamiseta 30 inimest. Aga see on oluline punkt ILY töös – sel laval testivad nad artistide kontserdikõlblikkust.

“Bänd peab laivis hea olema, see on üks tingimus, et me neid välja annaksime,” ütleb Dace. “Isegi kui nad on noored ja algajad, peame nägema potentsiaali, et nad võivad laivis väga heaks saada. Muidu pole asjal mõtet.”

“Tänapäeval ei saa enam olla ainult stuudiobänd,” lisab Uldis.

Kõik kontserdid ILY baaris on publikule tasuta. Ja rahvas roomab kontserdiõhtutele alati kohale, hoolimata sellest, kas üles astuv artist on neile tuttav või mitte. Bändid tulevad samuti ise kohale – Dace sõnul ei pea baar enam kedagi kutsuma, bändid Lätist, Eestist ja Leedust pakuvad end ise esinema.

“Reeglina tulevadki meil esinevad bändid ei kusagilt,” lausub Bruno ja räägib, et tähtis on ka kontsertide järgne suhtlemine muusikutega. “Räägime nendega, et aru saada, kas oleme samal levelil. Ei ole mõtet töötada kellegagi, kui inimlikul tasandil omavahelist klappi ei ole. Klikk peab käima.”

Uldis lisab artistide ILY alla kutsumise mõjutajana ka tunde, et nende muusika võiks töötada kaugemal kui koduturul. “Muidugi on raske, et artist jõuaks kaugemale ja see ei ole ka siht, kuid vähemasti meil peab olema sisemine tunne, et nende muusika võiks sama hästi vastu võtta ka muu maailm. Aga kui on sada protsenti kindel, et nad kodust kaugemale ei ulatu, ei hakka me jändama.”

Suuremate maailmavallutusplaanide toeks on ILYle Ewert & The Two Dragonsi edu, mille tõttu tuntakse huvi bändi kodufirma muu materjali vastu. Niisamuti tõmbab nende märk artiste ligi. Diplomaatiliselt on nad ära öelnud mitmele ennast pakkunud Eesti artistile, veel rohkematele Läti ansamblitele ja kosilastele Leedust. Kui muidu töötab ILY stressivabas vaatame-mis-meeldib-režiimis, siis ühte Leedu artisti ihaldavad nad küll ILY alla. Et nad saaks end ehtsaks ülebaltikumiliseks plaadifirmaks pidada. Otsingud käivad.

Omapärase aplikatsiooni ILYsse kandideerimiseks on aga üks leedulane täitnud. Enne kui baarist lahkun, vallutan korraks tualeti, et diagnoosida koha vaimu joonistuste ja sõnumite kaudu vetsu seintel. ILY baari WC seinad on grafitist puhtad. Ainult üks tegelane on musta verega endast jälje maha jätnud: väljaloetamatu nimi – “jerses”-mingi… äkki bändi nimi? – ja selle all uhkelt “Vilnius”.

ILY Records osaleb Tallinn Music Weekil koos festivaliga Positivus kokku pandud programmiga laupäeval, 6. aprillil kinos Sõprus. Esinevad Odd Hugo ja Arvo Vals (Eestist), Alise Joste (Läti), Eva & Manu (Soome), MaiNekk (Eesti-Rootsi-Taani), HighasaKite (Norra) ja Rasabasa (Leedu).


Armastusavaldused

Zebra Island

ILY Bruno Zebra Islandist: “Kuulasin just nende plaati üle ja jäin mõtlema, et kuidas on juhtunud nii, et see muusika võiks pärit olla kust tahes. Nad kõlavad nagu mõni über hipster über modernne bänd Brooklynist. Kui nad Londoni või New Yorgi kuulajate ette viia, ei oskaks keegi arvata, et nad on kuskilt tundmatult maalt.”

Zebra Islandi laulja Helina Risti ILYst: “ILY baaris oli meie elu kõige esimene kontsert Zebra Islandiga. Järgmisel päeval esinesime ka Piensis, see on Riias üks popp koht, siis tuligi mõne päeva pärast Tallinn Music Week, kus oli meie esimene kontsert Eestis, ja pärast seda kinnitasid ILY omad, et oleme oodatud Positivusele ning et nad on huvitatud meiega plaadilepingu sõlmimisest. Win! Nii et meie esimene kontsert oli Riias ja plaadilepingu saime ka sealt.”

Sibyl Vane

ILY Sibyl Vane’ist: “Toomas Olljum soovitas meil neid kuulata, kui nad olid noortebändide konkursi võitnud. Vaatasime Toomase saadetud YouTube’i linke ja ei avaldanud väga muljet, aga ta käis peale, et nad on laivis väga head. Kutsusime nad baari esinema ja olime rabatud. Fantastiline! Milline energia! Ja kitarriga laulja Helena karisma – amazing! Nad on kindlasti alles oma teekonna alguses.”

Sibyl Vane ILYst: “Meie esimene kontsert väljaspool Eestit oligi ILY baaris Riias. ILY inimeste ja Riia publiku soe vastuvõtt üllatas meid. Pole liialdus, et lätlased on kuidagi avatumad ja soojemad suhtlejad. Pärast meie esinemist Tallinn Music Weekil ilmus lava juurde rõõmsanäoline Bruno Roze, kes küsis lõbusalt “Do you have a record deal?”, vastasime eitavalt. Seejärel vastas Bruno veel rõõmsamalt: “Now you have one.” See tundus ausalt nagu seik mõnest filmist ja on seda siiani. Meie väga suur unistus, salvestada album, sai teoks. Et selle andis välja plaadifirma, mis ei paikne Eestis, annab juurde lisaväärtust.”

Ewert & The Two Dragons

Uldis drägonsitest: “Nad on ehedad. Nad ei teeskle. Laval samasugused nagu päriselus. Nende muusika südamikus on see miski, millest mõistad, et see on peen kunst. Küsisime neilt alguses, et mis te arvate, kui peate pikaks ajaks kodu jätma ja aastaks turneele minema, et kas see on okei. Nad vastasid, et muidugi, et esinemise pärast nad seda teevadki. See näitab, et nad on asja juures sada protsenti. Nad teevad seda muusika pärast, mitte selleks, et populaarsed olla.”

Drägonsite mänedžer Toomas Olljum ILYst: “Nad on väga toredad inimesed ja neil on väga hea maitse. Teiseks ajavad nad väga õiget asja. Nad arenevad kiiresti, käivad maailmas erinevatel showcase-festivalidel ringi ja püüavad kohalikke muusikuid aidata.”