Kirjandusmuuseumi vanemteadur Eve Annuk küsis oma konverentsiettekandes, miks pole “Kevades” ja selle järgedes lahti kirjutatud Teele lugu. Sündmustik hargneb vaid poiste ning nendest sirgunud meeste silme läbi nähtuna. Esindatud on kõik mehelikkuse mudelid, traditsiooniliselt maskuliinse Tootsi kõrval on Arnol isegi veidi naiselikke (või naiselikuks peetud) iseloomuomadusi nagu emotsionaalsus, kartlikkus, passiivsus, otsustusvõimetus. Sama lugu on hädaldava ja saamatu Kiirega. Kuid naistegelastel pole tihti nimegi ning neid nähakse ainult “väljastpoolt”, nende siseilmast ei anna autor mingit aimu või pole seda tal endalgi olnud. “Isegi Teele siseilmast saame teada suhteliselt vähe,” nentis Annuk. “Kas tal tõesti ei olnud unistusi, mõtteid? Me ei saa isegi teada, miks Teele tujutses.” Annuki sõnul figureerib Teele “Kevades” vaid soolise pinge tekitajana maailmas, mis kuulub täielikult meeskangelastele. Ehkki naistel oli XX sajandi alguse moderniseeruvas külaelus kanda tähtis roll, ei peegeldu see Lutsu romaanisarjas ning mõnes mõttes ootab Teele lugu alles kirjutamist, leidis Annuk.