Alati eklektiline, segane ja psühhedeelne The Flaming Lips tundub värskel plaadil nagu pisut ühe koha peale ära eksinud olevat. Viimastele albumitele iseloomulikku energiat andnud akud hakkavad happest tühjaks voolama ja aeg oleks äkki mingit laadi suunamuutuseks – kuigi FL vähemalt ideeliselt ja kindlasti enda meelest ju eriti muud ei teegi, kui põrkleb seinast seina nagu kätest köidetud hull pehmete seintega palatis.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel