Missugune kunst meelitab hotelli rohkem külalisi ja toob omanikele tulu? Kas kunst seintel või ruumis, tekstiilikunst või digitaalne kunst? Moodne või traditsiooniline? Ilus, magus või kriitiline? Ja kas kunst üldse meelitab, kui hotell on osalt kasiino?

Performatiivne kunst banketisaalis ehk muusik või näitleja söögi ja joogi kõrvale on pigem tavapärane. Sotsiaalkriitilise sõnumiga alasti taidur paneks veini nautiva hotellikülastaja kohmetuma. Biokunsti installatsioon oleks sanitaartehniliselt probleemne. Korallriffide ja säravate kalakestega akvaariume oleme hotellides aga märganud. Digikunsti meenutavat kujundust kohtab infomonitoridel lobibaaris. Neile kuvatakse praktiliste teadete kõrval liikuvat pilti ja informatiivset animatsiooni.

Foto: Vallo Kruuser

Tuuril Hilton Tallinn Parki hotellis leidsin kinnitust maalikunsti väärtustavale ja meelt lahutavale jõule. Tubades maalid Maria Simsonilt, kelle aastapikkusest tööst hotelli enam kui 400 maaliga täitmisel saime teada kevadises „Ringvaate“ klipis. Üldruumides ja trepikodades Katrin Karu, lisaks Natalia Koreshkova neli maali. Kuna avalikes ruumides olevad maalid on publikule nähtavad ja omamoodi isikunäitus, siis väärivad rohkem tähelepanu.

Katrin Karu teostas 41 suurt maali hotelli üldruumidesse ja interjööridesse, valdavalt teisele korrusele. Ajalooliste kultuuritegelaste portreed koosolekuruumides (Jakobson, Koidula, Tobias, Ernesaks, Pärt), Eri Klasi sviit, Kreutzwald executive lounge’is, enamasti aga poolabstraktsed suureformaadilised akrüülmaalid.

Karu on ammutanud ideid ja emotsioone veebruarikuiselt resideerimiselt Araabia Ühendemiraatides. Kullavärviga ei ole koonerdatud. Mõnel tööl on käsi või lopsakas valge tulp. Tulbilaadsed vormid varieeruvad üleloomuliku suurusega lilleõiest lumivalge tuumaplahvatuseni. Tühjas lobiruumis jalutades on seda natuke liiast. Lilleilule pakuvad vaheldust ruumikujunduse geomeetrilised peegelpinnad, mis pehmed vormid murravad ja viiludeks jagavad. See, kas tõlgendada põrandavaipade abstraktse geomeetria ja maalide plastiliste vormide dialoogi vaidluse või üksteise täiendamisena, on maitseküsimus. Ruumi täitumisel inimestega kujunduselementide vägi kindlasti nõrgeneb ja nad taanduvad.

Rääkides isiklikust maitsest, siis seitsme sinise maali rida oli siinkirjutajale veidi „sünge“. Kõige parempoolsemas nägin gigerlikke elemente, eelkõige ülalt alla kulgevates reljeefselt korduvates soonilistes elementides. Kuid see on pigem täitumatu sürrealismiootus.

Kullale maalidel säravad vastu kollased pinnad valgustitel, vaasidel ning disaini- ja interjööriobjektidel, millelt heiastub rahu ja luksus. Kõik klapib ja vääristab.

Foto: Vallo Kruuser

Mõnevõrra on Karu maalide rohkus ja suurus isegi üllatav. Päris korralik diil! Eks kunstiekspert püüab selle numbriteks tõlkida ja see on võrreldav riikliku kunstihankega. Kunstnikult tuli vastuseks, et ta leiti tema varasemate tööde põhjal, Armin Karuga sugulane ei ole.

Autor väitis siinkirjutajale, et kõik maalid on tulnud tema „seest“, mitte ühtegi pole lihtsalt „valmis vorbitud“. See on tema jaoks sama nagu iga teine näitusetöö, üks suur püsinäitus.

Sisekujundus on rajatud kuldsetele pindadele, kontrastidele, vaibageomeetriale ja hoogsalt maalitud lõuenditele. Allkorrusel lopsakad valged kallad, mis maalide hiidõisi edasi arendavad. Nii ongi: kuldne, valge ja must, ka kollane ja punane. Kõik kokku väärtust sisendades ning külastajate otsuseid mõjutades.

Ostukäitumine hotellis

Kuidas mõjutab visuaalne või auditiivne keskkond ostukäitumist? See pole küsimus, vaid uurimisvaldkond.

Ostukäitumise uuringute järgi pidavat muusika iseloom mõjutama valikuid. Ehk sobivalt tuunitud audio paneb rahakotti paotama. Söögikohas ostetakse kantrimuusika või Beach Boysi „Good Vibrationsi“ taustal ostetakse hamburgereid ja hot dog’e. Beethoveni viienda sümfoonia saatel luksuskaupu. Eksperimendis, kus kasutati klassikalist ja kantrimuusikat, kulutasid ostlejad klassikalise muusikaga taustal rohkem „sotsiaalse identiteedi“ kaupade peale. Kantrimuusikaga taustal osteti rohkem „tarbeesemeid“, nagu lambipirne ja hambaharju. On uuringuid, mis selgitavad taustamuusika mõju alkoholitarbimisele. Lühijäreldus on, et muusika valjus mõjutab tarbitava alkoholi kogust ja tarbimise kiirust ehk vali taustamuusika paneb rohkem jooma.

Foto: Vallo Kruuser

Siin võiks küsida, kuidas mõjutavad ostukäitumist visuaalsed meeleärritused ehk valgus ja pildid. Hotell on ju omamoodi pood, kuid ka teenindusasutus. Ja mis visuaalist me räägime? Kas värv, vorm, objekti või pinna viimistletus – matt või läikiv? Või süüviksime kujutatu motiividesse: maastik, portree, mittekujutav-abstraktne? Kas kullavärvi kasutamine mõjub nagu klassikaline muusika? Paneb ostma kallimaid kaupu, „sotsiaalse identiteedi“ tooteid? Kas tumedad toonid, „sünged värvid“ muudavad keskkonna väärtuslikuks või eemaletõukavaks?

Siin on kaks lähenemisnurka: teaduslik ja intuitiivne. Esimene põhineks uuringutel, mis refereerituna lugejale oleks igav, ja teine – intuitiivne – oleks kunstikriitika, kunstitundja kogemusel ja kõhutundel põhinev arvamus.

Kõneldes interjööridest, peaksin tulemust hoogsalt liialdatuks. Kuna tegu pole galerii ega näitusesaaliga, võiksime jutu siinsamas lõpetada, kunstivaatleja piiratus paigutab nähtava tuntu taustale ja lõppjäreldus on selge: pole midagi uut siin ilma peal. Ehk vormide, värvide, objektide ja pindade koosmõjuga püütakse sisendada mingeid mõtteid ja tundeid, nagu seda kunstnikud on aastasadu teinud, ja põhjustada teatud käitumist. Küsimuseks jääb, kui teadlikult seda tehakse. Arusaadavalt on meil arhitekt ja sisekujundaja ning ka kunstnik. Aga tellija? Mida tahab tema?

Hiltoni vastustes sisaldub, et „... kunst oleks osa hotelli sisekujundusest ning moodustuks ühtne tervik“, samuti nõuti tubade jaoks kolme teemat „Tallinna laht“, „Vanalinn“ ja „Abstraktne akt“. Kui teha siin tekstis eksperiment ja kõrvutada näiteks Hiltoni vastuseid ühe juhusliku kunstihankekonkursi juhendiga: „Ootame ideekonkursile kavandeid positiivse ja harmoonilise üldmõjuga kunstiteosest, mis pakuks igapäevaselt ... külastajatele ja personalile rõõmu ja tuge.“ Ja edasi: „Kunstiteos peaks olema visuaalselt meeldejääv ja ei tohiks mõjuda raskepäraselt ega põhjustada negatiivseid emotsioone ...“ Kindlasti võiks hotellgi sellele alla kirjutada. Kas aga mõni tänapäeva kunsti kuraator oma näituseplaane ka nõnda sõnastab?

Kindlalt näeme, et soovitaval kunstil on teatud eesmärk ja ta peab midagi „tegema“. Hotell: „... eesmärgiks luua meeldiv atmosfäär, mis kõnetaks igaüht ja kõlaks kokku ruumi endaga.“ Kindlasti annab õigustuse kliendi kulutustele. Vaevalt aga „rõõmu ja toe“ pakkumine kõige olulisem on, kuigi pole välistatud. Sisendada hotelli kliendile teatud staatust? Jah. Et kulla ja karra kiirgus kleepuks ka temale. Ilmselt sedagi.

Hotell Hilton Tallinn Park andis äsja välja ka raamatu "Art in Hilton Tallinn Park". Raamatut saavad sirvida hotellikülastajad, kaubandusvõrgust seda ei leia.

Kas originaalkunsti tellimine on Hiltonil üldine praktika või tehti seda vaid Eestis?

Hiltoni hotelliketil on oma hoonetele kehtestatud standardites välja toodud, millistes ruumides peab kindlasti olema kunst. Seda, milline kunst konkreetselt, keegi ette ei kirjuta – tegu on hoone omaniku ja hotelli projektimeeskonna otsusega. Hilton Tallinn Parki hotelli puhul on kunsti tellitud ja sisekujunduses kasutatud kindlasti rohkem kui Hiltoni standardites nõutud miinimumkogus.

Missugused olid kokkulepped kunstnikega? Mitu maali nad pidid tegema, millised olid formaadi ja sisu piirangud? Mis ulatuses saate kunstnike ja hotelli vahelisi kokkuleppeid paljastada? Mida hotell ootas, tahtis, tellis? Ja kas ta sai seda, mida soovis? Mis on ühe maali hind?

Protsess kunstnike leidmisest kuni piltide ülesriputamiseni võttis kokku umbes aasta. Kunstnike valiku tegemises ning suurepärase lõpptulemuseni jõudmises osalesid nii hoone omanik, hotelli operaator ja arhitekt Meelis Press kui ka sisekujundajad Vertti Kivi ja Allianss Arhitektid OÜ.

Hotellitubade ning sviitide puhul on Hiltoni poolt ette antud kunsti koguse täpsed nõuded, näiteks kõigis vannitubades peab olema üks ühik kunsti. Hilton Tallinn Parki tubades otsustasime kasutada originaalkunsti, et pakkuda klientidele teistest hotellidest erinevat elamust ning anda sellega viimane lihv sisekujundusele. Hotellitubades olevad teosed on loonud kunstnik Maria Simson. Tubades on kokku üle 440 maali, mis on iga kunstniku jaoks meeletu maht. Simson on teinud ka varem koostööd Olympic Casinoga ning seega saime kindlad olla tema suutlikkuses hotelli avamiseks kõik toad kunstiga täita. Tubade maalides on läbivad kolm teemat: „Tallinna laht“, „Vanalinn“ ning „Abstraktne akt“. Enne lõplike suundade valimist teostas kunstnik mitu näidistööd ning koostööna jõudsime kõigile pooltele sobivate teemade ning teostusteni. Meie kui kommertstellija jaoks oli loomulikult ka oluline, et kunst oleks osa hotelli sisekujundusest ning moodustuks ühtne tervik. Piltide suurus tulenes samuti suuresti sisekujundusest.

Hotelli üldaladel – lobby, konverentsikeskus, restoran, spaa ja executive lounge on Katrin Karu ning Natalia Koreshkova teosed. Hotelli külastavad inimesed maailma eri paigust ja kultuuriruumidest, seega oli eesmärgiks luua meeldiv atmosfäär, mis kõnetaks igaüht ja kõlaks kokku ruumi endaga. Maalide asukohad ja suuruse dikteerisid ülejäänud hotelli sisekujundus ning ruumi mõõtmed.

Katrin Karu maale on hotellis 41. Maale läbivad eri teemad, nagu loodusmotiivid, meri, puud, hõljuvad muusad, käepuudutus jm, samas on teosed piisavalt abstraktsed, et jätta ruumi iga külastaja enda mõttelennule. Maalides on kasutatud palju kuldset tooni, rõhutades keskkonna väljapeetust ning peegeldades ruumi mängulisi läikeid. Maalitehnikas on arvestatud seda, et teoseid oleks võimalik vaadelda eri kaugustelt ja eri nurkade alt, andes nii igaühele võimaluse avastada ja kogeda nähtut oma moel. Konverentsikorruse üldalas on kõige suuremad seinapinnad ning sellest tulenevalt asuvad seal ka kõige suuremõõtmelisemad teosed. Et Hilton Tallinn Park on ka Eesti saadikuks meid külastavate turistide ja ärireisijate jaoks, paigutasime koosolekuruumidesse järgmiste kohalike suurkujude portreed tänapäevases võtmes: Arvo Pärt, Gustav Ernesaks, Rudolf Tobias, Lydia Koidula ning Carl Robert Jakobson. Hotelli kõige viimasel korrusel asuvat executive lounge’i kaunistab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree, kellenimelisel tänaval hotell ka asub. Eri Klasile pühendatud sviiti ehib tema portree.

Natalia Koreshkova maale on neli ning need võib leida teel hoone 2. korrusel asuvasse restorani ning spaaruumidest. Maalides on ammutatud inspiratsiooni loodusest, merest ja lilledest.

Hotelli majutuskorrustel olevatest koridoridest võib leida kalasilma objektiiviga tehtud loodusfotosid. Fotod kujutavad nelja aastaaega.

Mis juhtub kunstiga hotellis aastate jooksul? Kui sageli originaale või ka reprosid vahetatakse? Kui sageli seda kahjustatakse? Kas kahjustatud kunst läheb „mahakandmisele või kunstnikule tagasi?

Oleme väga rahul hotellis olevate maalidega ning lähemas perspektiivis neid kindlasti välja ei vahetata. Nagu eespool kirjeldatud, on kunst osa hotelli tervikust ning paneb sisekujunduses i-le täpi. Seega, kui kunagi peaks toimuma hotellis suuremamahuline remont ning sisekujunduse kontseptsiooni muutus, siis vaadatakse selles kontekstis kindlasti üle ka kunstivalik. Loodame siiralt, et kõik hotelli külastavad inimesed oskavad väärtustada kunsti ning keegi seda tahtlikult ei kahjusta.

Kas peale kujutava kunsti on ka skulptuuri, graafikat, vaibakunsti, digitaalkunsti vms kunstivorme?

Hotellis olevate vaipade mustrid on loonud hotelli sisekujundusfirma dSign Vertti Kivi & Co. Kõikides vaipades on võimalik näha läbivat geomeetrilist mustrit, mis seob kogu hoonet ning loob ühtse terviku külastaja liikumisteel läbi maja. Sõltuvalt ruumide mõõtmetest on muster samuti kas suuremõõtmelisem või kokkusurutum, samuti varieeruvad vaipade toonid vastavalt konkreetse ruumi sisekujundusele ja värvilahendusele.

Kogu hotelli sisekujundusest on võimalik leida erinevaid ruumilisi kunstivorme. Näitena võiks välja tuua lobby’s olevaid laest rippuvaid kolmnurkseid elemente, mis visuaalselt eraldavad hubasemaid istumisalasid ülejäänud fuajeest. Sarnased elemendid korduvad ka konverentsikorrusel. Idee autoriks on hoone sisekujundajad ning mõtte on teostanud eesti disainer Tõnis Vellama. Lisaks leiab kõigist hotellitubadest Vellama poolt hotelli jaoks disainitud ja teostatud põrandalambid.

Kindlasti ei saa märkimata jätta ka hoone külluslikku rippvalgustite valikut, mille kõige suurejoonelisemaks näiteks on aatriumi laest rippuv 150st Tom Dixoni kuulist koosnev installatsioon.

Viitade puhul tegime koostööd disainiagentuuriga Velvet OÜ, kes kaardistas inimeste liikumisteed hoones ning vastavalt sellele disainis sisekujundusse sobivad sildid. Kokku on hoones üle 2200 külastajate ning hotelli personali liikumist ja igapäevaelu hõlbustavat silti. Hoone põhiviitade puhul on kasutatud messingit, mis harmoneerub ülejäänud sisekujunduses olevate kuldsete detailidega.

Kas hotellid tellivad ka muusikat? Kes paneb kokku „liftimuusika valiku? Muusika baarides ja restoranides?

Hotellis mängitava muusika on ette andnud hotelli operaator Hilton Worldwide.

Sellele lisaks on hotelli lobby’s ka Estonia isemängiv klaver, mis loob külastajatele õdusa ja kutsuva meeleolu ning on jällegi pisike, ent mõjus Eestit tutvustav detail.