Mis asju sa loed? Indrek Umberg

Eesti Rahvusmeeskoori RAM direktor

Loen palju ja mõnuga. Eriti enne uinumist, mis on harjumuseks saanud juba lapsepõlvest.

Lemmikuid välja tuua pole võimalik, kuna eri ajastud, žanrid ja kunstivormid on palju mitmekesisemad ja hõlmamatumad kui esialgu paistab. Geograafilisest ulatusest rääkimata.

Seega on lugemisriiul mitmekesine ja pikk. Tihti on mitu raamatut korraga käsil ja on meeldiv, kui järjekord raamatuid on ootamas. Pole midagi õudsemat sellest, kui ühtäkki enam midagi ees pole.

Hetkel on pooleli Zbigniew Brzezinski “Suur malelaud”, Umberto Eco “Vastutuulelaev” ja Scott McBaini religioosne põnevik “Lõpplahendus”. Üldse on igasugused põnevikud toredad vahelduseks, kuigi tihti tundub, et nende kirjutajaid koolitatakse kusagil grupiviisiliselt ja sama programmi alusel. Ehk et kui oled lugenud “Da Vinci koodi”, siis oled juba kursis kõigi sama autori raamatutega ja veel saja sarnasega.

Väga tervislik on hea ulme, samuti teadus – Bill Brysoni “Kõiksuse lühiajaloo” soetasin isegi oma riiulisse. Tõsist mõttetegevust pakub teoloogiateemaline tõsiseltvõetav kirjandus.

Kiiresti peaks asuma aga Boriss Bernšteini “Visuaalne kujund ja kunstimaailm” kallale – läheb juba piinlikuks.