Genka on niisiis üles tähendanud selle raja, mis teda eri plaatidele räppima on viinud, ja siin on tulemused. Tuleb öelda üht – olgugi aastad ja kontekstid erinevad, Genka jäljed on stabiilselt tunda, tema karakter kaugele paista. Mis karakter see on? Ta armastab naisi ja pidu ja raha ja sõpru, selles pole midagi erilist. See kangelane on tihti suureline ja räägib liiga palju, ta on teatraalne, aga mitte dramaatiline, sest selleks ei jätku talle pompoossust. Ehk kõige huvitavam (kuigi ühe arvustuse jaoks liiga ajamahukas) oleks kindlaks teha, kuidas Genka loodud tundetüüp suhtleb globaalse hiphop-maatriksiga, kuidas suur heroilis-hedonistlik räpparimüüt laguneb lokaalses Eesti olluses millekski pisemaks, kaotab võidumeheläiget, aga kogub kiuslikku, trotslikku kontrakuraasi. Sa võid olla majesteetlikult purjus, aga siis tuleb pohme­-lus („Pohmell”). Sa võid oma erektsioonide üle mõnes loos ju uhke olla, kuid „Porrr!” naerab need triumfeerimiskatsed mingiks muhedaks olmereportaažiks.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel