Päevitamine eraldi tegevusena ei ole mulle sugugi omane, ühtlaselt pruuniks saamise soovi pean veidraks kehakultuse vormiks. Efektiivseks ja ohutuks pruunistumiseks tuleks asjale läheneda peaaegu teaduslikult – tuleks teatud kindla ajavahemiku vältel teist külge päikese poole pöörata, varieerida kangemate ja lahjemate päevituskreemidega ning püüda õigeid kellaaegu, kui kiirgus pole tappev, kuid siiski toimiv. Maru tüütu värk!

Värske õhu käes viibida meeldib mulle samas väga, eriti suviti. Enamasti on mul suveriided seljas, randa jõuan harva, mistõttu tekib katmata kehaosadele loomulikul moel ebaühtlane päevitus, mida rahvasuu „parmupäevituseks“ hüüab. Aeg-ajalt määrin ennast küll kange päevituskreemiga kokku, kuid mitte paaniliselt kella kaedes, nagu tervisefriigid teevad.