06.02.2002, 00:00
NÄDALA ALBUM (31.01.02)
Timbaland & Magoo;"'Indecent Proposal"';(Blackground Records)
Timbaland on palju teinud. Nii enda kui meie kõigi hüvanguks. Esimesed
tähtsamad teod meie kõrvade rõõmuks ja enese põlve kindlustamiseks sooritas
rütmirevolutsionäär Tim Mosley aastal 1996, töötanud kõik need aastat äärmiselt
viljakalt, ning ei tundu sugugi punnitatud, kui keegi peaks täna Timbalandi ja
meeletult kopeeritud Timbaland-sound'i so passé-ks.
Vähemasti idee-toss
peaks ühel surelikul nii produktiivse ja pika aja peale väljas olema. Aga ei
ole. Bubba Sparxxxi albumiga "The Dark Days, Bright Nights" paigutas Timbaland
hiljuti suurepärase nurgakivi isiklikule plaadifirmale Beat Club ja koos
Missyga tegid nad möödunud aastal midagi sellist, mida ammu kohanud pole – loo
"Get Ur Freak On" on kuulutanud aasta 2001 parimaks singliks absoluutselt iga
muusikaväljaanne maailmas.
Ja nüüd tema – suure kehaga, kuid ninahäälse
räppari Magoo kaasalöömisest hoolimata – kolmas sooloalbum "Indecent Proposal"?
Kenake pettumus, kui oodata siit Timbalandile iseloomulikke närvilisi ja
abstraktseid biite ning saundide tulevärki. "Indecent Proposal" on rahulik,
laid-back ja stripped-down. Siin ei ole keerulist stuudio-maagiat, anomaalseid
fantaasiaid ja ka firmatrikid – need korduvad ja korduvad "say wha-say wha?",
"tshiki-tshiki-tshik" ja teised – on keeratud maha, lausa märkamatuks. Ega see
pole suur uudis, sest ka varasematel LPdel – "Welcome To Our World" ja "Tim's
Bio" – pole Timbaland üritanud hämmastava ekstravaganzaga lajatada, kuid nii
mellow'lt ei ole tüüp varem kõlanud.
Ja keemia asemel on siin? Eriti head
lood. 4/4-biidiga pehme funk – "It's Your Night". Kaebliku huliseva flöödiga
spirituaal – "People Like Myself". Kirjeldamatult hüpnootiliselt tinisev
ego-boost – "All Y'All". Neiu Tweeti lauldud lonkav ja eerie ballaad – "Love
Me". Ainult kaks tüütut ja haukuvat chant-hüplemist – "Serious" ja "Roll Out".
Hukkunud Aaliyah' viimaseks lindistuseks jäänud "I Am Music", mis oma
Prince'ilt sämplitud trummilöögi ja nu-barokse süntesaatoriga on – vabandage
väljendust – täielik psühhedeelia. Haiglane, veider ja kaunis.
Kogu plaati
läbivad soojade ja ringlevate meloodiatega plastilised refräänid. Nende
refräänide seaded on aga selle plaadi produktsiooni-uudiseks. Need on
mitmehäälsed ja laulust laulu erinevad kollaažid. Kohati kollektiivsed mööda-
kähistused, mis viivad edasi Parliamenti ja Outkasti käunuvat multi-laulmise
kommet. Oeh, kuulan neid, mõnupisar silmanurgas.