Nädala album: Muigav funkbluus kass

Kali Briis “Say Whaat?”
(Eesti Pops)

Jah, selles ongi küsimus. Mida ta tahab öelda? Just siin, nüüd ja sellise albumiga? Ja see küsimus võib kõlada kiuslikult (“Kuule, mees, mida sa ajad? Mis su point on?”), kuid pole sellisena mõeldud. Ega ka mitte nõutu õlakehitusena. Kali Briisil (Areeni tulevikutäht 2011 – toim.) on olnud oma mäng mängida, või ehk igal plaadil uus mäng. Ja võib minna aega, enne kui kuulaja selle mängu reeglid lahti nuputab. Muidu on kerge hakata neilt albumeilt tahtma midagi, mida Kali Briis pole konkreetse mängu raames plaaninudki pakkuda. Ja “Say Whaat?” tekitab ka tunde, et mingi mäng siin on, mis aga end kohe kätte ei anna.

Kali Briisi senised albumid ja nende mängud pole siiski olnud ülemäära keerulised. Riuklik pop, särtsuvad sündid, kosmoseunelm ja loomulik funk. Ja selle viimasega, mis siinmail punase raamatu liik, vabandab nii mõnegi lõdva lõigu või napaka nalja välja. (Vabandust võib vajada kuulaja ise – Kali Briisi enda loomingust on kohmetus ja ebakindlus tuntavalt puudu olnud ja vahel võib seegi hakata närvidele käima; aga põhiolemuselt on see siiski muhe, mitte laiutav eneseusk.)

Aga “Say Whaat?” hakkab pihta oddhugolikult lihvitud stilisatsiooniga movembraalsest saepururokist ja minus pole nii palju Pulleritsu, et sellesse motellimiljöösse sisse elada. Ega vist ka Kali Briisis, sest üsna pea vahetab ta koodi ning ultravoxiliku vahepala “Fallout” järel pakub uueks mänguplatsiks aeglustatult veiklevate tuledega ning poolunes õõtsuvate Jason Brooksi tüdrukutega laundžbaari. Millega pole ka muud peale hakata kui ainult eemalt imetleda, nagu Brooksi-tüdrukuid ikka. Miski ses muusikas muigab tuntavalt, aga mine võta kinni, kas rahulolust enesega või iroonilises distantseerituses (ja siin on kange tahtmine öelda välja see h-sõna, aga see oleks liiga lihtne ja turtsakas lõpp mis tahes mängule).

Muigan parem kaasa, sest Laura Junoga duetitud “Beauty Of A Mess” kõlab, nagu Bucks Fizz olnuks 3Pead ja “Brainbow (You Had It All)” on kõik see, mis KB varasematelt plaatidelt korda läks (kuigi tundub ennekõike millegi veel parema pika outrona). Ning alles päris-outro ja lummav lisalugu “1000 Friends” panevad mingi Kali Briisi loomingus senikogematu “äksiga” päriselt tahtma ses mängus osaleda. Ent siis jääb üle vaid otsast alustada.

Mis mäng siis? Ikkagi viimaks ebakindlus – ja selle ületamine?

Pole veel päriselt ületatud.6/10