Nädala album: Staadioni-indi totaalne muutumine AODks
Arcade Fire “Reflektor”
(Sonovox)
Ei osanudki siit midagi oodata esialgu. Kanada indibändi debüütplaat “Funeral” andis kunagi sellise maksahaagi, et nende karjäär pole sellest minu meelest tänaseni päris toibunud. Nende pidevas loves padukristliku hipikommuuni tüüpi optmistlik stiil inspireeris sadu plagiaatoreid, kelle hulgast Arcade Fire enda albumid tegelikult enam välja ei paistnud. Asi oli kuidagi seisma jäänud. Ja nüüd siis see. Duubelplaat. TANTSUplaat. Teinekord pole plahvatuseks vaja muud kui ainult üht sädet – siin on selleks sädemeks mõte panna tantsumuusika produtsendid Arcade Fire õhulossidele vundamenti laduma. Veidi tundmatumatest nimedest Mark Lawson ja Marcus Dravs. Tuntumatest (kelle käekiri ka kogu plaadile oma joone annab) James Murphy, kelle nime taha võime märksõnadena kirjutada DFA Records ja LCD Soundsystem. Tulemuseks on plaat, mille teebki eriliseks ehk sarnane fiiling, mis iseloomustas viimasena nimetatu “The Sound of Silverit”. Suureks kasvanud dance-punkar. AOD ehk adult orientated dance. Eufooria ja melanhoolia käsikäes. Justkui ei saakski aru, kas parasjagu tuleb üles või alla.
Ligi tunni jagu muusikat on siin ära jaotatud kahe CD peale. Esimene ehk veidi põrkavam ja teine kaalutlevam. Nagu Bowie “Low” A- ja B-pool. Ja, noh, sõnad muidugi sinna otsa. Avalugu “Reflektor”, seitsmeminutine eleegia tõeliste tunnete ja suhete kadumisest digitaalses maailmas (vist? Aga mine tea...). Reflektor kui miski, mis midagi ei ima ega talleta, vaid peegeldab kõik tagasi. Seejärel täielik softroki-klassika “We Exist”, millele annab eriti terava serva see õudusttekitav lüürika. Toto tüübid oleks uhked sellise loo üle. Kolmandana Lawsoni häbitu pop-dub “Flashbulb Eyes” à la Lily Allen....
Selge see, et siin on tunni aja kohta ka veidi ohutuma valemiga lugusid ja staatilisemaid hetki, aga tundub olevat selline aeglase armumise plaat – selleks on siin materjali piisavalt, et iga kord midagi uut leida. Veel muusikalistest referentsidest – arranžeeringud on teinud Owen Pallett, kelle käekiri ka siit-sealt selgelt läbi kumab. Mis ju saab olla ainult hea asi.
Total makeover.
Töötab! 9/10