Nädala album: Staadionitele pürgimise heli

Foals “Holy Fire”
(Transgressive Records)

Kui Foals 2008. aastal debüütalbumiga indisõprade kõrvadesse jõudis, siis rõõmustasid kindlasti kõik need, kellele meeldib vahelduvate rütmidega nurgeline muusika, mis imekombel lükkab kehasse ka väikese võnke sisse. Oxfordi noored olid südamelähedasele žanrile math rock’ile lisanud mõõdukas koguses tantsupunki ja tulemus levis pitchforki-maailmas kulutulena. “Total Live Forever” paar aastat hiljem lisas bändi loomingusse elu, tihkete kitarride vahele jäi rohkem ruumi ning kogu kompott oli inimlikum. 2013 on “Holy Fire” aeg. Algupärase Foalsi austajad võivad värskes kraamis pettuda, matemaatilise roki osakaal on jällegi vähenenud. Teatud määral on alles veel nõelteravaid kitarrikäike, kuid rütmid näitavad pigem sirgjoonelisust. “Holy Fire” produtsentideks on Flood ja Alan Moulder, kes töötanud nii U2, The Killersi, Depeche Mode’i kui ka Nine Inch Nailsiga. Tõenäoliselt tänu neile kahele mehele saadab albumit suur ja eepiline helikeel. Kodus kuulates tasub perekond ja naabrid turule saata ning helisüsteemist viimast võtta, kontserdil nõuavad aga Foalsi uued lood bändi ning kuulajate ümber üht prisket staadionit.

Albumi avalöögid on kahtlemata väga uhked: post-rokine “Prelude” ning kaks singlit “Inhaler” ning “My Number”. Esimene neist võtab mõnusalt aega, et end koguda ja siis saadab radarile muse’liku monstrumrefrääni. Teine aga paneb kohe algusest tööle Talking Headsi meenutava funky rütmisektsiooni. Väga hea, aga vanarahvas teab, et edasi saab ainult allamäge minna. Kohati ootaks, et Foals flirdiks rohkem oma vihasema materjaliga, aga kõrvu jõuab üsna palju “välgumihkel-välja-õõtsume-edasi-tagasi-refrääne” (“Bad Habit”, “Late Night”). Viimati mainitud palast saaks väikese ilulõikuse abil teha ühe korraliku 80ndate AOR-loo. (Kunagisele) indiansamblile pole see vist küll suurem asi kompliment. Albumi teiseks pooleks on alles jäänud vaid suurejooneline produktsioon, massiivsed lood on kuhugi ära kadunud. Ainult Battlesist šnitti võttev “Providence” toob plaadi lõpuossa väikese päikesekiire. 6/10