Nüüd tuleb see, julgen isegi väita, et vähemasti siinkirjutaja jaoks üks kõigi aegade parimaid maffiafilme, näitamisele kino Sõprus autorikino õhtute raames.

Filmi peategelane on introvertne ­Titta Di Girolamo – mees, kelle juures ainsaks frivoolseks detailiks on tema enda sõnul ta nimi. Toni Servillo kehastatud Titta elab juba aastaid veidi luitunud Lugano hotellis üksluist elu ja töötab maffia rahapesu masinavärgi heaks. Ta lahutas abikaasast kümme aastat tagasi ja helistab aeg-ajalt oma lastele, kes ei taha temaga rääkida. Mehe emotsionaalset isolatsiooni kirjeldab ehk kõige paremini see, et ta peab oma parimaks sõbraks lapsepõlve mängukaaslast, üht naabripoissi, keda ta pole enam kui 20 aastat näinud ega temaga sõnagi rääkinud.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel