Filmitegija võib oma teose lugeda täielikult õnnestunuks siis, kui seda armastavad ühtviisi nii kinokülastajad kui ka kriitikud. Õnnestumine kaubanduslikus ja kunstilises mõttes tundub Christo­pher Nolani uuel sõjafilmil „Dunkirk“ juba olevat saavutatud: seda on nimetatud üheks kõigi aegade parimaks sõjafilmiks, Kubricku-vääriliseks linateoseks ja Nolani üheks parimaks filmiks.

Keskmisest julgema režiiplaani, helikasutuse ja narratiivse struktuuriga „Dunkirk“ on igati korralik sõjafilm, aga parimate hulka tal PR-masina järjekordsest väga muljetavaldavast etteastest hoolimata siiski asja pole.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel