Tegu on lahutuse tagajärgedest ja hooldusõiguse jagamisest kõneleva perekonnadraamaga, milles kesksest tegelasest – lapsest – saab otsekui pantvang vanematevahelises sõjas.

Veneetsiast Legrandile Hõbelõvi toonud film on edasiarendus tema nelja aasta tagusest auhinnatud lühifilmist. Ta on süvitsi läinud vastiku teemaga, koduvägivallaga, mis on ühest küljest erakordselt õõvastav, kuna kodu peaks – nii laste kui täiskasvanute jaoks – ideaalis olema ju kõige turvalisem paik, ja teisalt ka väga ambivalentne, kuna igal lool on mitu osapoolt, kõik näevad olukorda oma vaatenurgast ning igaühel on oma tõde ja oma õigus. Ja lõppkokkuvõttes kannatavad kõik.