Tunnistan ausalt, lapsena vaatasin ma Francis Ford Coppola lavastatud „Bram Stokeri Draculat“ kinos väga palju kordi. Nähtavasti liiga palju, sest mu alateadvusesse on igaveseks salvestunud Jonathan Harker ja Mina Murray kui pealtnäha täiuslik armastajapaar, kes ei ole kokku määratud, sest sünge saatus tahab teisiti. Või mis Mina ja Jonathan, Winona Ryder ja Keanu Reeves ikka, sest õrnas eas vaadatud filmide puhul on ka tagantjärele keeruline tegelast ja rolli eraldada, nad sulanduvad mingil imelikul moel ühte. Ryder ja Reeves on teisteski filmides koos mänginud („A Scanner Darklys“ samuti paarikest), aga isiklikku „Dracula“-nostalgiat arvestades tekitas võimalus vaadata neid kahte 90ndate ebajumalat taas ekraanil armastajapaari mängimas suurt elevust.