Oleks tegu lihtsalt ühe suvalise kosmoseseiklusega, nagu neid praegu iga natukese aja tagant vorbitakse, võiks seda isegi täiesti talutavaks block­buster’iks hinnata. Aga kuna tegu on järjelooga filmile „Tulnukas“ (1979), mis on üks kõigi aegade parimaid ulmekaid (ja samamoodi kiindunud olen ma ausalt öeldes ka James Cameroni „Tulnukatesse“ (1986) ning David Fincheri üldiselt alahinnatud filmi „Tulnukas 3“, 1992), siis paratamatult tekib „Covenanti“ peale küsimus, et miks see uhke laev peab nii mannetusse sadamasse tüürima. Seda enam, et „Tulnukas: Covenant“ on järg „Tulnuka“ kvadroloogia eelloole „Prometheus“ (Ridley Scott, 2012), teine osa planeeritud neljaosalisele eellugude saagale. Seega „seiklus jätkub“. Oeh.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel