Gondry esimene film, geniaalse Charlie Kaufmani stsenaariumil põhinev “Inimloomus” (2001) rääkis naljakast armukolmnurgast, mille üks osapool oli metsas ahvina üles kasvatatud. 2004 valminud ja mälukustutusteenusest jutustav “Karge meele igavene sära” tõi talle juba Charlie Kaufmaniga kahasse parima originaalkäsikirja Oscari. Sel nädalal on võimalik vaadata Gondry kolmandat mängufilmi “Uneteadus” aastast 2006.

Noor andekas kunstnik Stéphane (Gael García Bernal) saabub pärast isa surma oma Pariisis elava ema juurde, kes leiab talle töökoha igavas kalendreid tootvas väikefirmas. Veidi lapsemeelsel Stéphane’il on väga elav kujutlusvõime, kuid keegi ei hinda seda eriti kõrgelt. Kui ta kohtub ilusa naabritüdruku Stéphanie’ga (Charlotte Gainsbourg), siis muudab ootamatu armumine tema ülevoolava fantaasia- ja unenäomaailma nii elavaks, et kaob ära piir, mis on päris ja mis mitte. Film muutub kohati sürreaalseks, Gondry kasutab Stéphane’i pea sees toimuva kirjeldamiseks elemente oma lapsepõlve unenägudest ja hirmudest. Filmi esteetika on retromaiguline, rõhutatult naiivne, kuid oma leidlikkuse, ilu ja fantaasiaküllasuse poolest muljetavaldav. Lugu ise on lapsemeelne ning magus ja tänu sellele leidnud endale palju vihkajaid, kuid ka palju armastajaid – Gondryle on raske vastu panna, sest ta paneb filmidesse sisse tükikese oma südamest.

Samuti näeb sel nädalal teist märkimisväärset filmi aastast 2006 – Pedro Almodóvari “Volverit”, mis oli tolle aasta Euroopa edukaim festivalifilm. Almodóvari muusa Penélope Cruz on seekord Raimunda, kes elab koos oma tütre ja joodikust abikaasaga Madridis. Pärast mitmeid pöördelisi sündmusi ja paljastusi näeme, kuidas peavad elu ja surma teemaga tegelema mitu põlvkonda tema suguvõsa naisi.