Esimese filmi tugevus oli vaataja ajus tekkiv võõristusefekt, sest tuli harjuda evolutsiooniliselt veidra arenguga, milles ahvid arenesid inimestest, mitte vastupidi. Sealsed sirgeselgsed ahvid vestlevad tuunikalaadsetesse rõivastesse riietunult ajukirurgiast, peavad argumenteeritud kohtuvaidlusi ning nabivad aeg-ajalt jahisportliku meelelahutusena kinni metslaste kombel savannis elavaid madala arengutasemega inimesi. Filosoofiliselt intrigeeriv lugu tõukus prantsuse kirjaniku Pierre Boulle’i raamatust, mille on eesti keelde tõlkinud Lennart Meri.

Vahepealsete järgedega juba peaaegu tühjaks lüpstud rassivõitluse allegooriline teema otsustati uuesti tolmust puhtaks pühkida. Pärast Tim Burtoni 2001 aastal valminud üksildast remake-versiooni algas 2011. aastal uus seeria. Algsest teosest kaugenenud lugu tutvustas meile tänapäevases maailmas inimeste poolt üles kasvatatud väga intelligentset, suure empaatiavõimega ja soravalt vestlevat šimpans Caesarit, kes ühendab endas vastandlikke poolusi: looma ja inimest.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel