NÄDALA RAAMAT: “Arvo Pärt peeglis. Vestlused, esseed ja artiklid”
“See oli reis tundmatusse. Seal olime mina, mu naine, kaks last ja, ma arvan, üheksa kohvrit. Meid saatsid kuni Brestini minu naise tädi ja Toomas Siitan, kes oli konservatooriumi tudeng ja oli tulnud meile appi. --- Tallinnas me võtsime kaks taksot ja ütlesime lastele, et me läheme ümbermaailmareisile, aga lõpuks jõuame samasse kohta tagasi. --- Me ei teadnud absoluutselt, kuhu me võiksime minna, aga meil polnud igatahes kavas jõuda Iisraeli, kuhu me väljasõiduloa saime.”
Nii kirjeldavad Nora ja Arvo Pärt Eestist lahkumist 19. jaanuaril 1980. See sündmus on vist kõige olulisem võti mõistmaks helilooja ja tema kodumaa vahel välja kujunenud suhet. Pärdi kohta pole enne Restagno kogumikku eesti keeles ilmunud ühtegi raamatut. Vaadeldavgi teos pole monograafiline käsitlus, vaid valik helilooja poolt antud intervjuudest ning tema loomingu lühematest käsitlustest. Raamat on esimest korda ilmunud itaalia keeles aasta tagasi, kuigi selle üksikute koostisosade originaalid võivad olla vanemad ning ilmunud itaalia keele kõrval ka saksa ja inglise keeles. Itaaliakeelse väljaandega võrreldes on lisandunud Viinis elava eesti muusikateadlase Saale Kareda lühiartikkel.
Restagno kogumikul on kaks raskuskeset. Esimese moodustab koostaja enda intervjuu heliloojaga, mis hõlmab umbes kolmandiku kogu raamatu mahust. Intervjuu käigus leiavad vaatlemist väga erineva iseloomuga küsimused ning see on Pärdi-huvilise jaoks peaaegu kohustuslik lugemine, sest nagu raamatu vastutav tõlkija ja toimetaja Toomas Siitan eessõnas märgib, pole Pärdi kõrval “palju neid heliloojaid, kes tahaksid ja oskaksid oma loominguprotsessi sõnades nii kujundlikult väljendada”. Raamatu teise raskuskeskme moodustab austria helilooja ja muusikateadlase Leopold Brauneissi ulatuslikum artikkel “Sissejuhatus tintinnabuli-stiilisse”, mis seletab noodikirja tundvale lugejale lihtsalt ja ülevaatlikult ära Pärdi “teise” loomeperioodi kompositsioonitehnilise meetodi olemuse.
Kes noodikirja ei tunne, võib raamatust vaadata pilte, mida on tõesti rohkesti.
