Samas ärgem unustagem: just käesoleval aastal muutus ortodoksi konfessioon suurimaks kristlikuks kirikuks Eestis. Teisalt jällegi on üldteada vastuolud kohalike õigeusklike vahel, kuna MPEÕK-le lisaks toimib siin ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK), mis allub kanooniliselt Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonile ning mille liikmeskonna moodustavad valdavalt eestlased. 

Otseseks ajendiks käesoleva raamatu ilmumisele sai EAÕK arhimandriidi Grigorios D. Papathomase 2007. aastal ilmunud vene- ja eestikeelne artiklikogu "Õnnetus olla väike kirik väikesel maal". Iseenesest võib käesoleva väljaande ilmumist tervitada, kuna nüüd sai ennast kirjasõnas kontseptuaalselt väljendada kirikutüli teine pool. Seega diskussioon jätkub.

Selle diskussiooni ehk huvitavamad aspektid ongi ajaloolised, mitte juriidilised (kirikuomandi valdamine jne). Nii ilmneb kaudselt - kuid igati loogiliselt -, et õigeusu vaimulikud saabusid Eestisse varem kui katoliku misjonärid ning nad ei olnud rahvuselt kreeklased ...

Samas tekitas isa Papathomase raamatu pealkiri nõutust: kas olla väike kirik väikesel maal ikka on õnnetus? Väiksus iseenesest ei pea ju olema tingimata õnnetus, kiriku seisund sõltub eeskätt nii konkreetsest väikesest maast (eelkõige seal valitsevatest poliitilis-vaimsetest oludest) kui ka paljuski väikesest kirikust endast. Jääb ainult loota tulevasele kirikutevahelisele leppimisele. Eesti ühiskond vajab seda.

Sergei Stadnikov

PS "Õigeusu probleemid Eestis" on heal paberil, raamatus on palju illustratsioone, tsiteeritakse hulgaliselt arhiiviallikaid jne. Omalt poolt lisaksin teemakohase valikbibliograafia.

Eraldi tänud eesti keelde ümberpanijatele.