Sooperspektiivist saab vaadelda ühiskondlikke liikumisi ning ka teadust ja filosoofiat. Soouuringud kui teadusvaldkond on tänaseks saavutanud tõsiseltvõetava akadeemilise staatuse, siiski käib sellega tugevalt kaasas arvamus, et tegemist on mingi “naistevärgiga” ja sellega tegelevad ainult feministid – või veel hullem, sellega tegelevad koledad naised, kes k***i ei saa ja tahavad meestele “kätte maksta”, tõestades, et naine on parem kui mees. Kes nüüd rahulolevalt kaasa noogutab, võiks küll selle raamatu kätte võtta ja natuke ennast harida.

Selles raamatus juhatavad meid soouuringutesse sisse üksteist käsitlust, mille on kirjutanud eesti soouuringute klassikud. Jah, nad kõik on naised. Ma ei tea, kas Eestis tegeleb soouuringutega sügavuti ka mõni mees – ilmselt mitte, muidu oleks võinud ju temalegi sõna anda. Kui soouuringutest räägivad meile ainult naised, on paratamatu, et see diskursus jääb naistekeskseks. Raamatu autorid ei rõhuta küll enda sugu, kuid naise perspektiivi pole võimalik eemaldada.

Artikli “Soouurimus ja filosoofia” autor Kadri Simm annab ülevaate lääne filosoofia ajaloost ja rõhutab selle meestekesksust. Aga suur osa lääne kultuuri mõjutanud (mees)filosoofe pole sooküsimust kordagi tõstatanud. Siiski peetakse nende filosoofiat mehelikuks, sest see haakub kaasaja mehelikkuse diskursusega. Soouuringute valdkond haakub Eesti kontekstis tugevalt naiselikkuse diskursusega. Eestis kipuvad naisuuringute ja soouuringute uurimisvaldkonnad hägustuma ja kattuma, aga meesuuringud on tundmatu maa. Kõike seda arvestades jääb “Sissejuhatus soouuringutesse” veidi ühekülgseks. Aga see pole etteheide, vaid ilmselt paratamatus. Ja ilmselt mitte ainult Eestis. Miks see nii on, on juba hoopis omaette teema.

Raamat avab siiski olulisel määral soosuhete keerukust, aitab mõista paremini ühiskondlikke hoiakuid sooküsimustes ja on lihtsalt huvitav sissevaade soostereotüüpidesse. Lugema ei pea kaanest kaaneni, vaid võib ka läheneda teemati: keda huvitab kunstiteadus ja kirjandus, keda filosoofia, keda poliitika, keda teoloogia, rääkimata meediast, keelest, haridusest – kõik on olemas. Autorid nagu Katrin Kivimaa, Barbi Pilvre, Kadri Tüür, Tiiu Kuurme ja teised ei luba ka kvaliteedis kahelda. Mehed, lugege ka.