NÄDALA RAAMAT: Richard Brautigan "'Forellipüük Ameerikas"'
1970ndate keskel eesti keelde jõudnud Richard Brautigani (1935-1984) reaalsusest ja sürreaalsusest kokku segatud fluidumiga lühiromaan “Arbuusisuhkrus” tekitas tugevat resonantsi siinsete kultuurihuviliste seas. Eestisse jõudis absurdibuum täies hiilguses, samal ajal etendus siin ka Becketti “Godot´d oodates”. Tuntud Tartu muusiku lavanimi InBoil pärineb just Brautigani “Arbuusisuhkru” raamatust. Arbuusisuhkrus oli seal magus ja harmooniline elukeskkond inimeste jaoks, InBoilil viskas see aga üle ja ta hakkas mässama. Ka minule pakkus “Arbuusisuhkrus” suurt naudingut ning õpetas vaatama kirjandusele ja elule uue pilguga.
1990ndate algul ilmus eesti keeles Brautigani “Abort”, mis on kummastavate nihetega seikluslik armastuslugu. “Abort” pajatab sellest, kuidas raamatukoguhoidjast peategelane sõidab koos oma imekauni armsamaga Mehhikosse aborti tegema. Räige aktsioon esitatakse seal ootamatult soojas valguses ja on justkui vastastikuse hoolimise märgiks. Kolme loetud Brautigani proosateose põhjal võib öelda, et “Abordis” on sürreaalset elementi kõige napimalt.
Brautigan on kirjutanud ka poeesiat. "Armastusluuletus": Nii kena/on ärgata hommikul/täiesti üksi/ja sa ei pea ütlema kellelegi/et sa armastad neid/kui sa neid enam/ei armasta. &n bsp;
Tänavu jõudis eestikeelse lugejani kolmas Brautigani teos – “Forellipüük Ameerikas”.
Kirjanik tegeleb seal Ameerika olemusega ja esitab sellest isikupärase naljakas-nukra nägemuse. “Forellipüük Ameerikas” sisaldab taas eluläheduse kõrval palju sürri. Minategelane käib küll reaalselt kalastamas, kuid samas on Forellipüük Ameerikas omaette personifitseeritud tegelane, kellega saab mõnusalt juttu puhuda. Ja kasutatud forellioja saab juppide kaupa osta Clevelandi vanakraamihoovist. Tekst voolabki nagu forellioja, täis põnevaid jõnkse ja käänakuid. Raamat lõpeb sõnaga majonees, kuna Brautigan tahtis enda sõnul väljendada inimeste vajadusi. Jääb iga lugeja otsustada, kas kirjanik mõtles majoneesi all elementaarset toiduainet või esitas ta seda hoopis sperma sümbolina.
Hipiliku väljanägemisega Richard Brautigan lasi ennast maha. Välja nägi ta küll nagu hipi, aga ega ta loominguliselt ja maailmavaatelt kuhugi konkreetsesse kampa ei kuulunud. Brautigan oli ikka väga erandlik. Ka kommunistide suhtes oli ta kriitiline, selgub “Forellipüüki Ameerikas” lugedes. Keegi Beatnik Paradiso kirjutab oma netilehel: “Olen lugenud kõiki Brautigani romaane ja igaüks neist meeldib mulle ise põhjusel. Ta oli nutikas, humoorikas, tundlik ja uskumatu kujutlusvõimega. Väga kahju, et ta ei olnud õnnelik.”