Nädala raamat: Teravmeelne professeur de l’université
Toomas Liiv “Tekst teeb oma töö”
Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 479 lk.
Toomas Liiv (1946–2009) oli silmapaistev eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Oma võluva isiksusega suutis ta eluajal luua omalaadse Liivi-koolkonna, kes pärast maestro lahkumist tema nime ja pärandit au sees hoiavad. Möödunud aastal toimus Reaalkoolis Toomas Liivile pühendatud konverents, tänavu nägi aga ilmavalgust mahukas artiklikogumik “Tekst teeb oma töö”. (Raamatu ilmumisaastaks on tiitellehel 2011, kuid trükikojast tuli ta siiski märtsis 2012.) Koostaja Elo Lindsalu on Liivi ajakirjanduses avaldatud artiklite kogumisel ja valimisel ära teinud põhjaliku töö: raamatu kompositsioon toob esile autori laia haarde. Järelsõnas rõhutab Lindsalu, et Liiv püüdis tasakaalustada kuiva teadlase ning romantilise poeedi vastukäivaid rolle. Oma tegevuses ta “lähendas akadeemiat luulele”. See on kahtlemata tabav määratlus. Tuleb ka tunnistada, et oma niisuguse ambitsiooniga oli Toomas Liiv üsna üksildane oma teed kõndija ja jäi selleks. Luuletav professor, rara avis.
“Tekst teeb oma töö” on kirjandusteaduslik teos. Ligi 500 lehekülge kirjandusteaduslikku teksti võib ära hirmutada. Kuid lugeja ei peaks heituma, vaid uskuma raamatu pealkirja (ehk Toomas Liivi luulerida). Tõepoolest. Tekst teeb oma töö. Pahaaimamatu lugeja leiab end peagi kaasa haaratuna erudeeritud mõttemängudest, justkui muuhulgas jutu sisse puistatud, kuid alati korrektsest faktoloogiast ning ootamatutest pööretest tekstis. Eesti novelližanri uurija Liiv oskas ka oma artikleid taidurlikult komponeerida ning põnevalt serveerida. Kummalisel kombel on seda vahel peetud tema nõrgaks küljeks, justkui hästi kirjutatud tekst ei võiks olla ühtlasi hea teadustekst. Seepärast rõhutan: selle tekstikogumiku kujul on meie ees kirjandusteadus par excellence, mitmekihiline ja tõsiseltvõetav kirjandusanalüüs. Soovitan raamatut kõigile, eriti aga neile, kellel võib olla kahtlusi nii kirjandusteaduse kui ka Toomas Liivi tõsiseltvõetavuse suhtes.
Liivi üks erilisi võimeid ülikoolis oli õpetada oma õpilasi lugema kirjandusteksti nii lähedalt, et see avaneb hoopis uuel kujul ja uutes seostes. Küllap see tuli ennekõike sellest, et Liiv ise armastas ja tundis hästi nii kirjandust kui ka kirjandusteooriat ning nägi selles tekstimaailmas lõputuid põnevaid võimalusi. Nüüd on osa neist võimalustest raiutud raamatusse, mis pakub harivat ja mõnusat lugemist igale kirjanduse armastajale.
