Nädala raamat: Vabastatud Tammsaare
A. H. Tammsaare
“Armastusest ja lapselikkusest”
Koostanud Maarja Vaino. Ilmamaa, 2011. 515 lk.
Tammsaare muuseumi multimeedia ekspositsioon Kadriorus on modernne ka rahvusvaheliselt. Kirjaniku kodu on tänu muuseumi juhataja Maarja Vaino pühendumisele kujunemas kirjanduselu uueks keskuseks Tallinnas. Talumuuseum Albus aga ühendab sisuka ja tehniliselt põneva multimeedia-ekspositsiooni “Tõe ja õiguse” maise prototekstiga ning kutsub teatreid eksperimenteerima. Ja Tammsaare muuseum oli Facebooki pioneer juba siis, kui alles hakati arutama uue keskkonna vajalikkuse üle väljaspool eraelusfääri. Selles kontekstis kõlavad Tammsaare arutlused tehnoloogia ja inimese suhete üle vägagi nüüdisaegselt!
Uue kogumiku koostaja Maarja Vaino on pööranud Tammsaare publitsistika “esituses” uue, värvilisema ja inimlikuma lehekülje, valinud ja järjestanud artikleid hea naiseliku vaistuga. Esile tulevad teemad, mis ka 21. sajandi Eestis korda võiksid minna: linnastumine, inimese ja masina vahekord, euroopalikkus, kirjanduse tähendus jm. Avatsükkel kannab pealkirja “Maastikud”. Siia on Tammsaare enam kui 300 artiklist välja nopitud 9 detailirohket suvitus- ja looduskirja, mis kohe raamatu alguses vabastavad klassiku tema seniste artiklikogumike raskemeelsusest. Järgnevad tsüklid “Linnad ja masinad”, “Inimese jälil”, “Töö ja tasu” ja “Elutahtmine”, milles hea rütmiga vahelduvad veel 20. sajandi alguses, peamiselt aga 1930ndate Eesti lehtedes ilmunud 65 lühemat ja pikemat artiklit ja esseed.
Huvitav on jälgida, kuidas kirjanik seob kodumaise päevakajalisuse euroopalikkuse või igaviku mõõduga. Suured tammsaarelikud teemad nagu rahvuslikkus, kultuur, ideoloogia, vaim ja võim, jumal jm on ajendatud nii mõnigi kord just konkreetsetest nähtustest. Näiteks vastandina Koitjärve “lopsakale metsale” avastab Tammsaare “kidura metsa” Saaremaal ja naiste-mõõtu põllutööriistad Kuressaare turul ning jõuab selle kaudu mõtiskluseni naistest üldisemalt. Leiame mitmeid olmelisi detaile ja teemasid, mida nõukogude ajal polnud mõttekas rõhutada või mida varjati “Tammsaare kultuurikriitika” sirmi taha.
Erudeeritud rahvusvahelise haardega kirjanik on eurooplane, kelle sõnal on jõudu ka praegu. Elame meediamaailmas, kus lugemisel on üha enam veebisirvimise tähendus. Tammsaare irooniline, nõtke, nüansi- ja kujundirohke keel väärib avastamist ja lugemisvaeva, mis pole seotud ühegi hiirekliki kaugusega.
