14. juulil linastuvad Frank Matteri dokumentaalfilm „Minu saare ilu – filmides Klaus Lutzi“ (1999) ja Klaus Lutzi 16 mm kunstnikufilm „Titan“ (2008). Klaus Lutz (1940–2009) oli Šveitsi kunstnik, kelle raamatud ja filmistillid on eksponeeritud ka „Pilvepurustajate“ näitusel. Lutzi hermeetiline universum on tulvil viiteid, allegooriaid ja assotsiatsioone. Kasutades erinevaid säriaegu, objektiive ja ise konstrueeritud masinaid, tegi Klaus Lutz ka filme, mis kombineerisid animatsiooni, performance’it ja joonistusi. Meenutades oma stiililt 1920. aastate eksperimentaalset kino, Georges Mélièsi ja Charlie Chaplini tummfilme, kujutavad filmid ühe inimese – Lutzi enda – seiklusi. See on liikumine unenäo ja reaalsuse piirimail, maailmas, mis koosneb märkidest, vormidest, argiobjektidest ning kõigest sellest, mis jäi väljapoole tema ühetoalist stuudiokorterit New Yorgis, kus kõik tema filmid on filmitud. Kaader-kaadrilt näitab ta meile oma filosoofilistest küsimustest tõukuvat otsingut eraldiseisva ja äärmiselt personaalse keele järele. 14. juulil kell 17 toimuvad EKKMis ka ettekanded Klaus Lutzi ja teda palju mõjutanud Šveitsi kirjaniku Robert Walseri loomingust.

5. ja 14. juulil kell 21 kinos Sõprus.