Norman Orro on üks kõige moodsamaid Tallinna inimesi. Tema tegevused, välimus, kõnemaneer ja jututeemad vastavad täiuslikult hetkekonjunktuurile, mitte küll sellisele, mis vaimustub startuppidest, loomemajandusest ja Tallinn Music Weekist.

Ilmselt on Orro ainuke persoon, kellega olen tõsimeeli rääkinud politics in nightlife teemal. Eelkõige on Orro tuntud kui graafiline disainer ja EKA õppejõud, muusikalise projekti Music For Your Plants eestvedaja ning kunstnik, kelle viimane (väga hea) näitus tegeles antropo­tseeni küsimusega.

Disaini asjus võib pidada Orrot koos Katja Novitskova ja Sandra Kosorotovaga nn postinterneti esteetika Eesti visuaalkultuuri integreerijaks. Tribal mustrid, ebamugav disain ja keerulised värvid on peosarjade Club Felicity ja Club Konstaneti identiteedi olulisimad komponendid. Orro ise ütleb, et osal linna pidudel ei suuda ta käia disainiküsimuse pärast – nimelt on paljud peoplakatid tema silmale väljakannatamatult ebameeldivad. Sõnakonstruktsiooniga postinternet on Orrol beef: „Asi on selles, et mitte kuskil mujal maailmas keegi ei kasuta seda sõna klubimaailma kontekstis, võib-olla üksikud eksinud ajakirjanikud. Ka rahvusvahelises kunstimaailmas ei julge ammuilma keegi seda sõna suhu võtta. See on jälle natuke selline Eesti efekt, et ei olda maailma trendidega kursis ja tehakse mingeid omi värd-tõlgendusi. Ühelt poolt on see justkui okei. Kultuur – tõlgenda, kuidas tahad. Aga teiselt poolt võib tulemus olla kuidagi tagurlik, kapseldumist soodustav. Muusikaga ei juhtu sellest valestisildistamisest midagi, aga eesti kunstimaailmas on selle sõna kasutus lausa pandeemiline. Asjad, mis ma olen sotsiaalmeedias või inimeste suust kuulnud: kassid – post­internet, internet – postinternet, vikerkaar – postinternet, värviline teos – postinternet, fashion – postinternet, trendid – postinternet, igasugune moodne asi – postinternet.“ Vaata ka: normanorro.com ja soundcloud.com/musicforyourplants.