Muusika, mis neil kõlab, on Köster loonud tantsuetendustele, mille lavastaja ja tantsija on ta ise olnud. 2015 esietendunud „RSKSD“ (loe: raskused) lavastas ta koos õega, samuti koreograafi Carmel Kösteriga ja käsitles „ego, sotsiaalset keskkonda, teadvust/alateadvust ja vabanemist“. „Masc“ on Rene soololavastus. Tuli Kanuti Gildi Saalis kavva tänavu kevadel ja „on isiklik vaade hüpermaskuliinsele maailmale läbi LGBT prisma“, võttes aluseks kolm hüpermaskuliinsuse omadust – „kalk seksuaalne suhtumine naistesse/meestesse“, „arvamus, et vägivald on mehelik“ ja „ohu kui millegi erutava kogemine“.

Etenduste muusika on elektrooniline, aga servast serva – hüsteerilisest gabberist müstiliste miljööde heliliste kirjeldusteni.

Muusika kallal nokitsemist alustas Rene keskkoolipõlves. Esimesed katsetused andis sõbrannale ja tantsijale Helina Reinjärvele, ühiste elektro-punk performance’ite tarvis. „Ei olnud väga muusika, aga oli vähemalt midagi,“ ütleb Rene.

Tõsisemalt sukeldus ta koduses arvutis ja väikse rauapargiga muusikasse just siis, kui leidis, et hea mõte on ise oma tantsulavastustele muusika teha. Neist esimene oli „Tzion“, aastal 2013. Sellisele liigutusele tõukas teda tantsumaailma tippnime, Iisraeli lavastaja ja koreograafi Hofesh Shechteri lavastuse nägemine. Shechter kirjutab ka muusika ise, teinekord isegi suurtele ansamblitele.
Rene Köster

Et ta on jõudnud tantsukunstini, peab Köster geneetiliseks soodumuseks. Ta emal Krista Kösteril oli tantsustuudio, kui Rene oli veel titt. Ta õde Carmel Köster on samuti koreograafia ala taustaga, elab praegu mõnda aastat Berliinis ja tegutseb rohkem videovallas (näiteks on Carmeli käsi mängus elektroonika­staari L-Vis 1990 värskes videos). Koos õega asutasid nad aastal 2006 Twisted Dance Company, mille mõju ulatus nii kunstilistele etendustele, tänavatantsu kui ka klubiõhtutele. Iga peokorraldaja rõõmustas, kui Twisted Dance Company kireva välimusega punt nende peole jõudis, tantsupõrandal ühe nurga vallutas ja seal tundide viisi rütmiliselt väänles. Konstante lit, nagu öeldakse.

Rene ja Twisted Dance Company asusid ka ise pidusid korraldama, kuid tänaseks on võrdlemisi laia muusikalise maitsega peohing Köster juba uute peosarjade pro­mootor. Praegu veab ta selliseid pidusid nagu Eggbeater, äärealade techno õhtu; Sveta’s House, hausipidu, BÄM!, kõige ekstravagantsem drag-night Tallinnas, ning Sveta baaris, mille pidajad on ta vanad sõbrad, toimub tema eestvõttel varsti ka üks R’n’B-pidu ja üks UK garagei pidu. On üldse muusikat, mis talle üldse korda ei lähe? „Võib-olla kitarri-rock ja EDM,“ kostab Rene.

Noist pidudest on välimuselt kõige uhkem mõistagi drag-night BÄM!. Külalistelt oodatakse, et nad lööksid end üles hüperglamuursete daamidena ning neile pakutakse metsikut „kõik on okei!“-meeleolu, uljad show-etteasteid, lips sync-esinemisi ja ekstaatiliselt õnnelikku muusikat. Meeldivalt segast aega.

Iga kord 150 kuni 200 inimest hulluma meelitav BÄM! on Rene sõnul üsna töömahukas ettevõtmine. „Kogu see ettevalmistus. Show’d, treilerid, promofotod, seda on raske iga kuu teha. Nüüd toimubki BÄM! iga kahe kuu tagant. Ja inimesed väsivad ka ära, keegi ei jaksa nii sageli uusi kostüüme otsida.“

Tallinna ülikoolis koreograafia lõpetanud Rene tegeleb ka tantsu õpetamisega. Eriti aktiivselt tänaseks kultuurielust lahkunud klubi Helikopter juures, mille omanikeringigi ta kuulus ja kus argipäevadel tantsutunde anti. Ekstravagantsematest kehaliikumistest on Köster koolitanud-treeninud inimesi vogueingis ja kõrgetel kontsadel tantsimises. „Aga ma ei ole nii õpetaja loomusega inimene,“ ütleb Rene. „Viskab üle mingi hetk. Kui muidugi hästi välja tuleb, siis ei nurise.“ „Millisena sulle Tallinna öine kultuurielu tundub?“

„Viimasel ajal läheb huvitavaks küll. Näen palju, kuidas noored noored – noh, minust nooremad – teevad päris cool’e asju. Pilt on kindlasti kirevam kui vahepeal.“