Jõukas galerist Susan Morrow (Amy Adams) saab ühel päeval ootamatu paki, milles on tema kunagise abikaasa Edward Sheffieldi (Jake Gyllenhaal) käsikiri pealkirjaga „Ööloomad“, pühendusega Susanile. Aimates, et tema praegune partner petab teda, hakkab Susan oma unetuid öid täitma endise armastatu teksti läbitöötamisega. Käsikirjas esile manatud jõhkrad sündmused tõmbavad naise emotsionaalsesse pöörisesse, üles tulvavad mälestused, kujutluspildid ja eetilised küsimused hakkavad moonutama tema reaalsustaju. Susan valmistub autoriga taaskohtumiseks.

„Ööloomad“ tabab sama biiti kui kurtuaasne luule. ­Rüütliballaadide armastus on alati kättesaamatu, õnneliku armastuse banaalsus rikub ära poeesia ülevuse. Roland Barthes kirjutab „Armastuse diskursuses“, kuidas armastus võrsub ilmaolekust ja meeleheitest. Sa ei ihalda armastuse objekti, vaid kujutlust temast. 1960. aasta seminaris „Le transfert“ lansseeris prantsuse psühhoanalüütik Jacques Lacan mõiste „agalma“, mida Vana-Kreekas tunti kui varjatud aaret, mis on peidetud väärtusetusse kesta – kujusse või savinõusse. Lacani „agalma“ on aga kustumatu iha Teise järele, olgu selleks siis ese või inimene.

Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet