Noorautorid läksid Põlvamaal väge täis

Veiko Märka viibis 12.–13. juulil noorte autorite seminaril “Lätete pääl” Põlvamaal Maarjalille talus, mis paistis silma tugevate ja löövate ettekannete ja tõhusa sponsorabi poolest.

Seekord Pääsna külas toimunud "Lätted" on üritus, kuhu valgete pükstega tulla ei maksa. Või vähemalt ei maksa valgete pükstega suitsusauna magama jääda, nagu teatraal Kalev Kudu tegi. Hiljem oli saunalava kunstnik Albert Gulgi päralt, kes seal pärast pingelisi kilekotist eetri nuusutamise seansse lõõgastus.
Liisi Ojamaa ettekanne "Ausus kui suguhaigus" oli ainus, millest ilma jäin. Ojamaa võttis küll pidevalt sõna ka järgmiste ettekannete aruteludel, aga tegi seda nii irratsionaalsel moel, et refereerida ei saa.
Sandra Jõgeva presenteeris enda juhatatavat kirjanduslike kohtumiste sarja "Üks hullem kui teine", mille avalöök on juba täna (17. juulil) Kultuuritehases Polymer koos Armin Kõomägiga ning kuhu on järgmistena kutsutud üksteiselt mõõtu võtma Jan Kaus ja abielupaar Tähismaad.

Põnev oli ka Eesti muinasaegse vabadusvõitluse ajaloolisi ning ilukirjanduslikke käsitlusi võrrelnud Tanel Saimre (Tanki) esinemine, mis lõppes kokkuvõttega, et Läti Henrikut on mõtet sama palju uskuda kui Vladimir Putinit.
Toomas Verrev pidas äärmiselt atraktiivse, kuid tõsise sisuga ettekande käpiknukkude abil oma auto tagaakna kaudu. Lööv ning lopsaka dialoogiga näidend hõlmas kirjanikuks saamise vaevu, alates suhuvõtmisest ja lõpetades powerpointi valdamise kohustuslikkusega. Üks täispuhutud kummikinnas tapeti ära ka.
Mehis Heinsaar võrdles Juhan Liivi ja Lembit Kurvitsat ning rõhutas Mats Traadi tähtsust nende kahe luuletaja andelaadi sarnasuse avastajana. Ajaveebikonkursside korraldaja Tõnis Hiiesalu rohket vastukaja äratanud kõne tõi muuseas esile 15 käsku, mida aktiivne blogija täitma peaks (kõige üllatavam neist oli ehk "kiida konkurente!").
Oliver Tomingas rääkis ilma tähtsusest kirjanduses, rõhutades muuhulgas, et krimikirjanduses on vihm oluline kui jälgede mahapesija. Vihm muutus seepeale interaktiivseks ning Kerttu Rakke ettekanne, milles ta võrdles kirjandusseriaali "Tõde ja õigus" ning teleseriaali "Seks ja linn", lõppes ootamatult kiiresti.

Öö varjus toimusid hirmsad teod. Üks noorautor hakkas teise noorautori poiss-sõbrale molli andma, sai aga ise taskulambiga vastu pead (valguse võit?) ning põgenes hääletama. Üks noor naisautor soovitas mul teisele noorele naisautorile veinipudeliga vastu pead virutada ning kui sellest pahandus tõusis, läks ära magama. Olavi Ruitlane tiris millegipärast jõest välja terve kotitäie kalu. Ühe kala nimi oli nurg, see pakiti fooliumi ning küpsetati lõkkel ära. Teistel läks loodetavasti õnnelikumalt.

Kultuurkapital toetas ettevõtmist määral, mis võimaldas tasuda Maarjalille talu rendi, helitehnika ja transpordi eest. Et lättelased näljapajukile ei jääks, kaasati esimest korda ajaloos erasponsoreid - ja mitte vähe: Saku Õlletehas (õlu ja siider), AS Altia Eesti (viin ja vein), Põlva Tarbijate Ühistu (söök ja seminaritarbed), AS Wõro Kommerts (grillvorstid ja võileivasink), AS Lõuna Pagarid (leib ja sai) ning Räpina vald (videoprojektori ekraan). Kahjuks pole Eestis firmat, mis tegeleks tasuta noorte autorite veoga suvalisest Eesti otsast teise suvalisel kellaajal. Nõnda ei kompenseeritud esimest korda pärast 1999. aastat esinejaile sõidukulusid.
Sponsorvägi oli nii võimas, et juhtus noorte autorite kohta ennenägematuid bartertehinguid: küttepuude eest maksti kasti õllega ning toiduvalmistajat premeeriti veinipudelitega.

Lätteid alati iseloomustav meeletu klatš hõlmas terve armee mittekohalolnud loovisikuid Meelis Friedenthalist Marco Laimreni.
Toimus veel loendamatu hulk programmiväliseid huvitavaid kohtumisi. Kadri Kõusaar määras iseendale tõkendi ning lahkus juba paari tunni pärast. Hein­saar läks alasti ujuma ning avastas teiselt kaldalt pealtnäha peremeheta vaarika- ja maasikaistanduse, milles viibimise idülli põrmustas jõhkralt agressiivne koer. Barthol lo Meyor vaikis sügavmõtteliselt, Kiwat nähti ainult pimeduse varjus, ­Rehe­papp miksis öösel muusikat ja peakorraldaja Priit Salumaa käis viimasel hommikul ringi nagu kõueilm ning agiteeris kõiki Maarjalille talukompleksi neitsilikku välimust taastama.
Aga oli juba hilja. Hein Kerttu Rakke isakodus ootas niitmist.