Käärkäsi on nimetatutest ka kõige noorem. Muidu bassimuusikas ja drum’n’bass’is tegutsev 25aastane noormees on jupp maad noorem kui tema esimese edit-hiti Ivo Linna “Zuleika Hanumi” originaal.

““Zuleika Hanumist” sai üllatuslikult hitt,” ütleb Käärkäsi oma esimese edit’i kohta. “Olen kuulnud seda mängimas väga lahedaid Djsid nii Tallinnas kui Tartus. Inimestele meeldib selle järgi rokkida. Kogetud reaktsioonid andsid mõista, et võiksin liini edasi ajada.” Nii on Käärkäsi lõiganud uudisversioonid Siiri Sisaski laulust “Ma ei maga, ma ei söö”, Anne Veski “Tähelennust” ja Tõnis Mägi “Metsaneiust”.

Milliseid operatsioone igihaljastega tehakse? Ja miks? Kõige lihtsam tee on vanale loole tänapäevasema ja ööklubiinimeste vajadustega haakuva rütmi lisamine. Veidike tummisem basstrumm taha ja läksime. Pisut keerukam lähenemine on võtta vanast loost üks või kaks või kolm elementi ja nendega siis omapäi manipuleerida: kitarrikäik välja ja esile tõsta ja pikalt mängima jätta. Vokaalid tükkideks lõigata ja teistsuguses järjekorras uuesti kokku kleepida. Vms. Ja kõige juurde veel ise uusi instrumente ja helisid lisada. Seeläbi on lõpuks väga udune ka piir edit’i ja remiksi vahel, täpselt nagu Ühendriikide diskokultuuris kasvasid DJde loodud edit’id ühel märkamatult möödunud hetkel remiksideks.

“Mingis mõttes on minu Kuldse Trio vorstid kah remiksid,” räägib Madis Aesma. “Nad on üsna originaalikauged. Lõikusin Trio lugudest välja jupid, kus tempo ei kõikunud, ja siis hakkasin arvutis katsetama.”

Ennekõike on edit’id DJde töövahendid. Enda äranägemise järgi ja isiklikuks tarbeks kokku klopsitud versioonid, mida DJ mõnd pidu muusikaga sisustades kasutab (nt Käärkäe uuendus “Tähelennust” valmis pulmapeol esinemise tarvis). Levitamiseks, eraldi kuulamiselamuseks – tõtt-öelda ka raadios mängimiseks – polnud nad esiotsa mõeldudki.

Raul Viitung Raadio Kohilast selgitab: “Joala lugu mängis töö juures suurtest kõlaritest, ja ma märkisin Martile (kaasosaline Raadio Kohilas – aut.), et loo sissejuhatuse bassiplõnksust saaks toreda nüri-tantsuloo. Mille peale ta tungivalt soovitas mul oma väidet tõestada ja lugu valmis teha, kuna järgmisel nädalavahetusel mängisime nagunii klubis Hoov eesti muusikat.”

ENSV-aegse popi kõla kohendamine ei ole tegelikult äsja esile kerkinud. Tandem Flying Sugar – DJ Tom Lilienthal ja Indrek Pinsel – valmistas esimese töötlustaiese Fixi loost “Ulila” aastal 2001. Žanri disco-house – mis peamiselt koosnebki moodsama mütakaga vanadest lugudest – suure austajana arvas DJ Lilienthal, et midagi sellist võiks võtta olla ka kodumaisest heliloomingust ning palus siis muusikaliselt ja tehniliselt osavamal sõbral Pinselil oma näpunäidete kohaselt arvutis uusi versioone kokku valada. Kümmekond aastat vana Flying Sugari kõige suuremat hitti, töötlust Apelsini evergriinist “Aeg ei peatu” mängib Lilienthal seniajani. Aastate jooksul on nad “remontinud” üle 20 loo.

“Põhiidee on meil, et nalja peab ka saama,” lausub Lilienthal. “Sellist asja ei maksa tõsiselt võtta. Krutskit on vaja.”

DJ Critikal (Bert On Beats, Hu?, A-Rühm) räägib, et on vana muusikat üle käinud selleks, et seda oleks kergem tänapäevase motoorse tiksuga kokku miksida. Ja saunde täiustada. Jaak Joala “Pozovi” võttis ta masinasse VHS-kassetilt, millel salvestatud film “Teisikud”. Lisas uue aja nõuetele vastavat sub-bassi, vahetas trumme.

“Selle filmiga on mul lapsepõlve kosmosemoosinostalgia,” räägib Critikal. “Kogu “Teisikute” soundtrack on super!” Varjunime Loop Pirates taga vastutab ta valdkonna tuntumate hittide eest – Mahavoki “Lootuse”, Kalmer Tennosaare “Vana klaveri” ja Koguduse “Ära süüdista saatust” edit’id. Neid mängitakse ka raadios. Critikali sepised on nimelt täiesti legaalsed – originaalfonogrammi omanikega on asi klaaritud. Tennosaare “Vana klaveri” ülesvunk telliti talt algul ühe telereklaami muusikaks.

Koit Raudsepp märkas seda klippi ja palus minuga ühendust võtta, et saadaksin raadiosse täispika versiooni. No ma siis tegin reklaami tarvis tehtud 20sekundilise jupi pikemaks, ja nii ta rändama läks,” räägib Critikal.

Eesti muusika spets Janek Murd toob kunstiliselt kõrgetasemelisena esile Sten Saluveeri remiks-töid kodumaise pop-pärandiga. Saluveer räägib tagamaadest nõnda: “Proovisin leida lugusid, millele remiks midagi juurde annab või nad täiesti uude valgusse tõstab. Sestap sai Valter Ojakäärust afromuusika, Tõnis Mägi bluuslikust “Rongist” futudisko ja orginaalis küllaltki kummalisest Monitori loost “See hääl” jaapanlik deep house.”

Tantsupõrandale orienteerituse kõrval on edit’ite juures oluline ka nostalgia-trip. Inimestele lihtsalt meeldib kuulda midagi vana ja tuttavat uues ja üllatuslikus kuues. Ka nooremale põlvkonnale on see rohkem kui retro – ega nende vanaemade ja emade lood pole kuhugi kadunud. Kindlasti maksaks nõukogudeaegse popi uuele ringile tulemine registreerimist Eesti Rahva Muusikamuuseumis.Tee ise kogumikEt keegi pole kokku pannud plaati ENSV-popi edit’itest, remiksidest ega esinemisest klubimuusikas, tuleb kogumik ise kokku panna. Valida ja otsida annab:

Tõnis Leemetsa Treeemix Sven Grünbergi loost “Nimetu”.

Vaiko Epliku Eliidi teisel albumil on Sõnajalgade töötlus “Kas usud sinagi?”.

Rakvere plaadifirma Lejal Genes on välja andnud Peep Deepi minialbumi “Tukiving”, mille kõik palad kasutavad katkeid vanast eesti muusikast: www.lejalgenes.com.

Raadio Kohila taiesed leiab aadressilt: soundcloud.com/raadio-kohila.

Madis Aesma Kuldse Trio kallal: soundcloud.com/madisaesma.

Flying Sugari edit’id diskoklassikast: soundcloud.com/flying-sugar.

Käärkäsi ja tema toimetamised: soundcloud.com/misterkes.