Hakatuseks tuleb rääkida sellest, et möödunud aastal oli Kubitsal tagasihoidlik plaan tähistada koos sõpradega Musta mere ääres kenas Odessas oma sünnipäeva. Ent nagu tihtipeale tagasihoidlikuks plaanitud asjadega juhtub, kasvas seegi pidustus ootamatult, nii et sündis eraalgatuslik täiemõõduline kultuurisündmus — Tallinn sõidab Odessasse. Nüüd on aasta möödas ja Odessa, eesotsas venekeelse kultuuriilma ühe armastatuma autori Mihhail Žvanetskiga, tuleb juuni keskel Tallinna. Kubits on taas peakorraldaja.

Ma saan aru, et Žvanetski Eestisse saamine on sinu jaoks väga oluline.

Eksisteerib selline nähtus nagu Ülemaailmne Odessiitide Klubi ja Žvanetski on selle president.  Kui tema esinemisaeg sai paika, siis hakkasin sinna ümber ülejäänud kava kokku panema. Sest vaata, kuigi Žvanetski elab suurema osa aastast Moskvas ja viibib Odessas vaid kolm kuud, on ta sellegipoolest selle unikaalse linna identiteedi kõige tuntum ja järjekindlam kandja. Odessiitide uhkus oma linna üle on imetlusväärne ja nakkav. Meil on neilt selles osas palju õppida.

Žvanetski esineb soolokavaga.

Just, soolokontsert Nokia kontserdimajas.

Afišilt jäi silma veel Roman Kartsevi nimi, see on tuntud näitleja, keda Eesti kinohuviline teab näiteks suurepärasest filmist “Koera süda”.

Tema on üks neljast pundis, mille nimeks on “Novõi odesskii jumor” ning kuhu kuuluvad veel Valeri Hait, Marianna Gontšarova ja Boriss Burda. Burda on ilmselt kõige tuntum alaliselt Odessas elav odessiit.

Ja kes, nii palju kui ma tean, on vene keeleruumis üks tuntumaid erudiite. Telemälumängude staar. Nagu oli meil omal ajal Hardi Tiidus. Mees, kes teab vastuseid kõikidele küsimustele.

Seda on ta ka. Ja lisaks üks tuntumaid telekokkasid. Aasta tagasi jalutasin Boriss Burdaga Odessas. Ta tegi mulle kuuetunnise linnaekskursiooni. Selle aja jooksul tuli meil vastutulijate palvel vähemalt kakskümend korda seisatuda. Meie juures peatusid kaks ekskursioonibussi, sest bussis olnud inimesed soovisid temaga koos pilti teha. Burda on tuntud Tallinnast Vladivostokini.

Burda on suur Eesti sõber. Tal on siin palju sõpru-tuttavaid. Kirjanik Enn Vetemaa, kes käib Burdaga läbi, ütles kord tema kohta, et tegu on sellise erudiidiga, kellega ei julge ühes toas ollagi. Mina omakorda ei julge ses mõttes Vetemaaga ühes toas olla.

Keda veel neil päevadel näeme?

Kokku on ligi kakskümmend aktsiooni ja kümmekond väga kihvti nime, teiste seas Irina Apeksimova.  Näitleja, vene kultuuri kultusfiguur.  Ta tuleb koos kuue muusikuga, esitab möödunud sajandi esimese poole džäslikku Odessa muusikat.

Ahjaa, kavas on ka Läti levimuusikahelilooja Raimonds Pauls, keda ma paraku Odessaga kuidagi siduda ei oska.

Paulsi abikaasa Svetlana, kellega ta sel suvel tähistab kuldpulmi, on pärit Odessast. Paulsil on muusikal “Odessa, maagiline linn”. Puhtalt Issaak Babeli Odessa-aineline lugu, mida on edukalt mängitud nii Lätis kui mujal maailmas.

Esialgu oli mul mõte, et tooks muusikali siia. Ent see osutus tehniliselt väga keeruliseks. Aga siiski õnnestus kokku leppida, et maestro annab ise kontserdi. Saaremaal, Kuressaares. Laval on ta vahepeal koos Anne Veskiga. Kuigi Pauls ja Veski teavad teineteist väga hästi, ei ole nad seni kunagi korraga ühel laval esinema sattunud. Kuressaares see juhtub. Ses mõttes ajalooline kontsert.  Muide, Villu Veski aitab selle kontsertõhtu kokku pakkida. Ta on Paulsi saatebändis mänginud ja mõistab kõige paremini, mis kaliibriga tegelane on Läti maestro.