Oleg Pissarenko ja teised nooblid poisid
Vaikne ja visa kiikumine, kohati pea minimalistlik, siis jälle saksofoni-, või kitarrisoolodest läbistatud sugestioon. Hell ja kindel. Veidi kammerlik, keelpillikvartett lisab akadeemilisust, aga sugugi mitte kuivust. Suur üllataja akordion ei pääse küll möllama nagu Kimmo Pohjoneni käes, küll aga lisab Gotan Project-likku argentiinlust.
Kitarrist Oleg Pissarenko trio ja keelpillikvartet "Noobel nelik" hämmastavad Kunstihoones fotonäituse vahel hiirvaikselt istuvat publikut. Tutvustatakse uue , paari nädala pärast välja tuleva plaadi "A Little Ones" muusikat. Kunstihoones toimunu põhjal ennustan, et esimese plaadiga "Ihtys" paar aastat tagasi eesti muusikailma servale jälje jätnud Pissarenko trio rühib selle uuega kindlalt oluliste Eesti kollektiivide hulka.
Tegijate sõnul peaks nii plaadi kui kontserdi tuumlood olema Little Ones ja Big Ones, kus mõlemas laulab Hedvig Hanson. Vähemalt esimene neist ei ole sugugi bändi tugevamate lugude hulgas: väikeste inimeste helimaailma meenutama pidanud häälutused suubuvad puändi asemel pigem iseendasse. Midagi pöörast ja enneolematut ei toimu laval ka muude lugude ajal, küll aga visatakse (eriti just lugude lõppudesse) pisikesi lustakaid vimkasid. Selline turvaline ja ometi originaalne kõlakooslus oli plaadipoes "Eesti muusika" letil siiamaani üsna puudu.
