Ööülikooli audioraamatud
Ööülikool on ainulaadne. Ei meenugi paralleelset kultuurinähtust, mis kellegi veidrast unenäost niimoodi visalt hoogu võtaks, jõudu koguks ja alternatiivse vaimuakadeemiana end kehtestaks. Ööülikool ronis nüüd ööst, raadiost ja internetist välja: parimate lektorite hõrgumad palad on maskeeritud raamatuteks ja neid saab osta raamatupoest.
Kui keegi ei tea, millest jutt, siis selgituseks: 1990ndate lõpu poole nägi Peda raadiorežii tubli tudeng Jaan Tootsen und. Intellektuaalne vennaskond koguneb öösiti ülikooli raamatukogu ovaalse lauaga kaminasaalis, lektoreiks on kultusõppejõud maailma ülikoolidest. Jaan ärkas, sügas kukalt ja tegi ilmutuse teoks.
Loengute väljundiks sai raadio, aga algusaegade lindistuste agara külastajana jäi mulle alati kahtlus, et raadio oli Jaanile ainult formaalne põhjus, et ööülikooli kureerida. Ehk tugevamgi preemia oli talle see kergelt põrisev ajusurin, mis tema dirigeerimisel järjekordses kaunis Eesti paigakeses ühte tuppa manati. Ööülikooli kevad- ja sügiskoolid on olnud kui vaba vaimu väljasõiduistungid, mil üsna koduses vormis lindistati alati kümmekond hea kvaliteediga raadioloengut.
Enamik Ööülikooli saateid on siiski linti võetud professionaalses raadioteatri stuudios. Põnevate paikade traditsioon sai alguse aga juba kõige esimesest lindistusest 1999 (kõnelejaks Mihhail Lotman), mis olude sunnil toimus Linnateatris Kalju Orro garderoobis.
Ööülikooli lektorid on peamiselt Eestist, aga ainevaldkond on lai. Ühisteks nimetajateks on humanitaarteadused, muusika, teater, film, kunst, rahvuskultuur ja keskkond, aga teemapüstitus võib olla ka sootuks ebatraditsiooniline.
Paljudel rääkijatel on akadeemiline taust, aga ei pruugi olla. Tihti juhtub ööülikoolis see, et ühe kindla teemaga tuntuks saanud intellektuaal jutustab põlevi silmi millestki hoopis muust. Näiteks kosmoloog Enn Kasak kõneleb võru keeli paradoksidest või siis sellest, mis tunne on olla loll; Hasso Krull räägib holokaustist jne. Teemaskaala laiusest saab aimu saidilt ylikool.ee, sealt saab enamikku saateid ka kuulata või uusi lektoreid soovitada.
Sel aastal otsustas öise ülikooli rektoraat, et nende avatud ülikooli tudengkond võiks olla veelgi avatum. Audioraamatu vormis jõuavad väga head loengud ka nendeni, kes ei viitsi raadiokavas näpuga järge ajada või kes pole pidevalt netti ühendunud. Väikestes heliraamatutes on ka muid väärtusi: väga ilus kujundus (Marius Peterson), alati huvitav muusikaline kujundus ja lisatekstid kaanel. Esimesed raamatuteks saanud loengud pärinevad Fred Jüssilt, Andres Ehinilt, Lembit Petersonilt, Lepo Sumeralt ja Peeter Lauritsalt. Sügisel tulevad järgmised viis.
