Kui hinnata käibesse läinud fraaside hulga järgi, siis 20. sajandi kõige tähtsam kirjanik oli George Orwell (1903–1950). Paljud tema leiutatud väljendid on väljunud ta teoste maailmast ja hakanud elama oma elu. Näiteks „Suur Vend“, „uuskeel“, „tõeministeerium“, „mõttepolitsei“, „sõda on rahu“, „vihkamiseminutid“, „mõtteroim“ ja „kaksisoim“. Neid tunnevad ja kasutavad ka need, kes „Loomade farmi“ (1945) ja „1984“ (1949) lugenud pole. Aga lugejaidki on palju, nagu tõendavad kordustrükid.

Eesti keelde on juba kinnistunud omadussõna „orwellilik“. Guugeldamine toob välja sadakond esinemisjuhtu. Sõna „kafkalik“ oma 2800 juhuga on siiski veel kaugel ees. (Võrdluseks: „gogollik“ esineb võrgus 40 ja „tammsaarelik“ ligi kolm ja pool tuhat korda.) Esimeste hulgas lööb otsing ette säärased pealkirjad:

 „Näiteid orwellilikust ühiskonnast“ (2013) – telegram.ee essee keeleväänamisest, propagandast ja poliitikute tühjadest lubadustest.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel