Marxi “Kapitali”. Uuesti. Naljakas oleks. Ideologiseeritud raamatud on sageli rohkem väärt kui teod, mida nende innustusel korda saadetakse. Piibel ja “Nõnda kõneles Zarathustra” sobiksid ka hästi siia ritta. Aga Marx uuesti üles leida kui esimesi ja teravapilgulisemaid kapitalismikriitikuid oleks väärt areng.


Millise raamatu kaanele tahaksid autori nime asemel kirjutada iseenda oma?

Robert Burtoni “Melanhoolia anatoomia”. Ma ei ole seda lugenudki, aga pealkiri ja ideestik tundub täpselt selline, mida oma nimega allkirjastada. 1621. aastast pärinev pseudomeditsiiniline traktaat melanhooliast, kirjutatud üksildase Oxfordi professori poolt selleks, et melanhooliat kõrvale tõrjuda. Kõlab natuke selliselt, et kui Burtonit poleks päriselt olemas olnud, oleks Borges ta välja mõelnud.


Oh-mul-on-selle-raamatuga-nii-lahedad-mälestused?

Etlesin kord tüdrukule valju häälega Shakespeare’i 130. sonetti ja siis me armatsesime metsikult. Tegelikult, ei. Ainus tõeliselt lahe mälestus, mis hetkel meenub: ühel sünnipäeval kingiti mulle miski Candace Bushnelli raamat, mille sõber Siim külaliste ees rõõmsa paatosega süütas. Ilus ja hingeminev sündmus.