Päev muusikas: Indrek Patte

Indrek Patte on meie muusika­elu legend. Ta on laulnud-mänginud bändides Linnu Tee, Proov 583, Ruja, Aatomitriikraud jne ja olnud kuningliku tähtsusega helirežissöör ühes Eesti rock’i keskpunktis Linnahalli stuudios.

Aasta lõpus ilmus Pattel esimene sooloplaat — progressiivroki haarde ja kristliku vaimuga “Celebration”.

Milline lugu…
…on parim hommikune ärataja?

Hommikuse ärkamise on väga hästi muusikaliselt ära tabanud Edvard Grieg oma teoses “Hommikumeeleolu”. Selle helikeel maalib vahetu pildi pikkamisi virguvast loodusest. Selline aeglane ärkamine sobib minu natuurile kõige paremini.

…on parim, mille sa just oled avastanud?

Neal Morse’i album “Lifeline” on üks viimase aja avastusi. Tema projektide ja muusikaga suhteliselt hästi kursis olles polnud kahjuks seda plaati varem jõudnud kuulata. Albumit võiks vabalt tõlgendada kvintessentsina autori loomingust.

…meenutab sulle sinu esimest kontserdikäiku?

Mu ema ja isa laulsid kooridega Eesti XVI üldlaulupeol aastal 1965 ja võtsid mind kaasa. Sel kontserdil jättis mulle kustumatu elamuse ja püsib siiani südames Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” ühendkooride esituses.

…on parim siis, kui oled vihane?

Taevale tänu, et pole juba pikemat aega eriti vihastanud, sellepärast on raske vastata. Küll aga on igavikulises dimensioonis mõjuv lugu Peter Gabrieli “Here Comes The Flood”, mis tuletab kuulamisel meelde, et maine on kaduv ja inimene ei peaks aega kulutama negatiivsetele emotsioonidele, vaid elama, jagades armastust.

…mis toob pisara palgele?

Nii kummaline kui see ka ei tundu, tõi mulle viimati pisara silma nimilugu mu enda äsjailmunud plaadilt “Celebration”.

Võimalik, et selles pisaras peegeldus mu südamest tulev tänu Jumalale, muusika eest, võimaluse eest olla koos armastatud inimestega selles üürikeses aeg-ruumis, usus, et parem on veel ees.

…muutis sinu arusaamu muusikast?

Yesi 1972. aastal ilmunud album “Close To The Edge” oli minu jaoks tol ajal midagi enneolematut, täiesti uus kvaliteet muusikas. Esimest korda tollal seda kuulates olin täielikus lummuses ja pean siiani seda kõigi aegade parimaks rock-albumiks.

…on parim, mida kõik võiksid kuulata?

See võiks olla näiteks “Amazing Grace” (“Oo arm võrratu”) ja seda kuulates võiks igaüks mõtiskleda selle üle, kust me tuleme, milleks me oleme ning kuhu me läheme.