25.04.2008, 00:00
Päev muusikas - José Gonzalez
José Gonzaleze muusika on hõrk. Intiimne, õhuline,
tundlik. Pisikesed ja hellad indilaulukesed, saatjaks leebe naturaalkitarr.
José Gonzalez on üks Rootsimaa paljuvõitnud
indimuusika-scene’i suuremaid tähti – tema heliplaadid
“Veneer” ja “In Out Nature” on ala spetsialistide ja
publiku poolt isukalt vastu võetud. Koos teda soojendava USA
neo-folk-kollektiiviga Death Vessel esineb José pühapäeval,
27. aprillil klubis Hollywood – “Jazz’n’Motioni”
ja “Jazzkaare” ühisel sündmusel.
Milline lugu on parim...
...kus sa ise kaasa oled teinud?
Raske öelda, aga eks mõned enda kirjutatud lood
meeldivad teatud hetkedel rohkem küll.
Näiteks meeldib
mulle väga esitada kontsertidel pala “The Nest”.
Mänguline ja kena lugu, mida pole sugugi raske mängida. Mulle
meeldivad ka selle laulusõnad, kirjutasin need koos oma pruudiga,
justkui lastejutt, aga minu meelest suurepärane.
...hommikune ärataja?
Arvo Pärdi
“Spiegel Im Spiegel”. Meeldib väga. Rahulik ja sobib
hästi pühapäevahommikuks.
...kaasa
vilistamiseks?
Ilmselt ansambli The Zombies pala
“Care of Cell 44”.
...siis, kui riietud, et
välja minna?
Civi “Can’t Wait One Minute
More”. Energiaküllane ja terav.
...ja rajum
peolugu?
Fela Kuti muusika tekitab alati oivalise
tantsutunde. Näiteks “Water Get No Enemy”, sellel lool on
sedasorti rütm, et on väga raske mitte tantsida.
...mis kellelegi teisele ei meeldi?
Väga
keeruline... kellelegi ju ikka meeldiks. Hea küll – UB40 “Red
Red Wine”!
...mis sobiks su matustele?
Äkki Bach ja süit nr 4 tšellole. Ma ei teagi
täpselt, miks, tuli momendil lihtsalt meelde. Aga ma olen seda ka
mänginud matustel, kitarril. See ei ole ülemäära
depressiivne, selles on ka lootusekübe sees.
Millist
lugu sa vihkad?
Ega ma üldiselt ei vihka muusikat. Aga
kui miski korralikult närvidele käib, siis mis tahes lugu ansamblilt
My Chemical Romance.