... hommikukohvi kõrvale?
Streetband - "Toast". Ehtne hommikumeeleolu. Lauljaks/jutustajaks on hilisem superstaar Paul Young.
(Otsi: Streetband - Toast)

... kus sa ise kaasa oled teinud?
Loomulikult The Tomahawck Brothers - "Ortopeediline lugu". Rohkem variante lihtsalt pole. No vaadake ise ... PUHAS KULD!
(Otsi: The Tomahawck Brothers - Ortopeediline lugu)

... joomise kõrvale?
Tom Waits - "I Don't Want To Grow Up". Kui juua kaks liitrist viina tühjaks ja need pudelid avadega kõrvade juurde panna, siis on võimalik seda lugu stereos kuulda. Nelja pudeli joomise puhul kuuleb surround-heli ja näeb ähmaselt ka videot.
(Otsi: Tom Waits - I Don't Want To Grow Up)

... pohmelli ravimiseks?
Architecture In Helsinki - "It's 5". Pohmas peaga kindlasti lõpuni vaadata. Tervenemine on garanteeritud.
(Otsi: Architecture In Helsinki - It's 5)

... parim uinutaja?
Prefab Sprout - "We Let The Stars Go". Üks ilusamaid lugusid mis eales tehtud. Paddy McAloon on minu jaoks andekaim laulukirjutaja läbi aegade.
(Otsi: Prefab Sprout - We Let The Stars Go)

... parim naerutaja?
Otsisin kunagi sõbrale sünnipäevaks kingituseks ­mingit plaati ja kuskil poes jäi oma totaka kujundusega silma mulle täiesti tundmatu Helge Schneider und Hardcore. Kuigi minu saksa keele oskus piirdub "grüne erbseni" ja "ich habe kugelschreiberiga", on see tüüp sellele vaatamata jube naljakas. Olen püüdnud teda oma tutvusringkonnas siinkandis kõvasti promoda ka ja loodetavasti saame kunagi The Tomahawck Brothers feat. Helge Schneider ühise kontserdi anda.
(Otsi: Helge Schneider - Mörchen Lied (Marihuana))

... depressiooni leevendamiseks?
Emir Kusturica & The No Smoking Orchestra. Proovi sa tuimaks jääda neid nähes ja kuulates. Käisime "t­omakate­ga" ka nende meeste lapsepõlveradu tallamas Serbias, kus rongid seisavad peatuses kreenis, ­hobuveokid on ­ikka au sees ja põllul ei noki mitte varesed, vaid ­hiiglama suured kirjud kuldfaasanid. Untsa-untsa-untsa-untsa....
(Otsi: Emir Kusturica & The No Smoking Orchestra - Unza Unza Time)

... ooo-mul-on-selle-klipiga-nii-lahedad-mälestused?
Thomas Dolby - "Radio Silence" - aasta oli siis umbes 1983. Suuri bändiplakateid ju polnud kuskilt võtta, niisiis mu naabripoiss joonistas neid ise hariliku pliiatsiga väikese foto pealt, kasutades 1 : 10 ruudustiku suurendussüsteemi. Kõrval mängis alati tema lintmakk ja see lugu ketras meil vahetpidamata, vaheldumisi Classix Nouveaux' jm sellistega. Siiamaani seostub mul selle looga pliiatsisöe ja kustutuskummi lõhn. Sellega algas minu muusikateadlik elu.
(Otsi: Thomas Dolby - Radio Silence)

... nostalgialaks?
Ei suutnud otsustada, kumb neist rohkem laksab, panen siis mõlemad.
Radar - "Hommik kesklinnas". Täielik tase, nad olid ikka jube palju rohkem kui lihtsalt NSVLi ägedaima trummikomplekti omanikud. Meenuvad esimene Fanta, Marl­boro kilekott kui maksevahend, kastoorõli lõhn Pirita ring­rajal...
(Otsi: ansambel Radar)

Raul Sepper - "Sein on ees". Kuidas on ikkagi võimalik, et selline eesti kõige funkim lugu suutis nii kaua peidus olla kuskil televisiooni arhiivi riiulites. Ju selle "seina" all oli mõeldud "raudset eesriiet". Milline video, milline liikumine!
(Otsi: Raul Sepper - Sein On Ees)