29.03.2007, 00:00
Pärast valimisi
WOLTZ: Nonii. Arved aina tulevad. Peaks kontori ikkagi kinni
panema.
HAROLD: Ära nii närviline ole. Küll tulevad paremad päevad.
WOLTZ: Millal? Järgmiste valimisteni on...
HAROLD: Kuule, meid on enne ka vaja.
WOLTZ: Ma ei ole kindel.
HAROLD: Küsimus pole tagajärjes, küsimus on numbrites.
WOLTZ: Jälle hakkad Edgari blogist rääkima.
HAROLD: Ei hakka, kuigi see oli ju saavutus. Kirjutada nii, et lugejad arvavad, et Edgar ise räägib nendega.
WOLTZ: Ja enamik arvab natuke lugenult, et Siret räägib. No tänan. Sina kirjutasid seda beibejuttu seal.
HAROLD: Ja mis see siis ei osalenud debatis? Osales küll.
WOLTZ: Okei, hullem on see, et Jürgen rikub lepingut ja kirjutab ise. Ma ei saa aru, millest ta kirjutab.
HAROLD: Ma ka ei saa. See ongi see, mis eraldab meid ja poliitikuid.
WOLTZ: Ja mida peab lugeja mõtlema? Me vähemalt tegime parteide ideed endale selgeks, kui blogiteenust pakkuma hakkasime.
HAROLD: Ja mis kasu sest oli? Ideed muutuvad iga jumala päev, meie sisseelamisest ei piisa.
WOLTZ: Sul võib õigus olla.
HAROLD: Ja see viimane Marko Mihkelsoni oma oli liiga diip, keegi ei saa aru sellest, ütleme ausalt.
WOLTZ: Marko Mihkelson on ise ka diip.
HAROLD: Oijah, oijah.
WOLTZ: Me peame ümber orienteeruma. Miks mitte kultuuritegelaste blogid? Nad ostaks, ma arvan.
HAROLD: Ma tean, sa tahad Arvo Pärdi oma teha. Aitab.
WOLTZ: Ei taha. Aga samas, see oleks hea. Erkki-Sven Tüür oleks ka hea; ja Toivo Tulev. Vahelduseks.
HAROLD: Nüüdismuusika, mida keegi ei kuula. Poliitikutega me vähemalt puudutasime mingit närvi.
WOLTZ: Seda küll. Aga kas nad rahvale korda lähevad? Mina ei usu.
HAROLD: Nojah, põhiliselt lugesid neid ajakirjanikud ja kopeerisid siis juppe lehtedesse.
WOLTZ: Mis oligi ju eesmärk!
HAROLD: Niivõrd, kuivõrd. Mina olen idealist ka lisaks, ma arvan, et valimistulemus poleks selline ilma meie tööta, ilma nende kümnete blogideta, mida hommikust õhtuni kirjutada vorpisime.
WOLTZ: No ei tea. Minuarust oli see äriidee, mida tulevikus enam ei korda.
HAROLD: Võibolla.
WOLTZ: Või kui, siis teistmoodi. Muide, midagi peaks tegema, et ajakirjandus ei viriseks, et miks poliitikute blogid vait jäid. Isegi koalitsiooniläbirääkimistest ei kirjutata eriti.
HAROLD: Ma olen sulle öelnud, investeerime Edgarisse. Ta võiks nüüd küll öelda, et see on tühine jauramine, mis heaga ei lõpe. Et ta teab lahendusi. No mõtleme mõne lahenduse ise välja, kui tal kohe pähe ei tule.
WOLTZ: Tema valijad ei loe seda. Reformi ja Isamaa valijad loevad ja kirjutavad komme.
HAROLD: Võtame kommimisvõimaluse maha.
WOLTZ: Jah.
HAROLD: Me peame jätkama, usu mind. Järgmiste valimiste ajal oleme või sees!
HAROLD: Ära nii närviline ole. Küll tulevad paremad päevad.
WOLTZ: Millal? Järgmiste valimisteni on...
HAROLD: Kuule, meid on enne ka vaja.
WOLTZ: Ma ei ole kindel.
HAROLD: Küsimus pole tagajärjes, küsimus on numbrites.
WOLTZ: Jälle hakkad Edgari blogist rääkima.
HAROLD: Ei hakka, kuigi see oli ju saavutus. Kirjutada nii, et lugejad arvavad, et Edgar ise räägib nendega.
WOLTZ: Ja enamik arvab natuke lugenult, et Siret räägib. No tänan. Sina kirjutasid seda beibejuttu seal.
HAROLD: Ja mis see siis ei osalenud debatis? Osales küll.
WOLTZ: Okei, hullem on see, et Jürgen rikub lepingut ja kirjutab ise. Ma ei saa aru, millest ta kirjutab.
HAROLD: Ma ka ei saa. See ongi see, mis eraldab meid ja poliitikuid.
WOLTZ: Ja mida peab lugeja mõtlema? Me vähemalt tegime parteide ideed endale selgeks, kui blogiteenust pakkuma hakkasime.
HAROLD: Ja mis kasu sest oli? Ideed muutuvad iga jumala päev, meie sisseelamisest ei piisa.
WOLTZ: Sul võib õigus olla.
HAROLD: Ja see viimane Marko Mihkelsoni oma oli liiga diip, keegi ei saa aru sellest, ütleme ausalt.
WOLTZ: Marko Mihkelson on ise ka diip.
HAROLD: Oijah, oijah.
WOLTZ: Me peame ümber orienteeruma. Miks mitte kultuuritegelaste blogid? Nad ostaks, ma arvan.
HAROLD: Ma tean, sa tahad Arvo Pärdi oma teha. Aitab.
WOLTZ: Ei taha. Aga samas, see oleks hea. Erkki-Sven Tüür oleks ka hea; ja Toivo Tulev. Vahelduseks.
HAROLD: Nüüdismuusika, mida keegi ei kuula. Poliitikutega me vähemalt puudutasime mingit närvi.
WOLTZ: Seda küll. Aga kas nad rahvale korda lähevad? Mina ei usu.
HAROLD: Nojah, põhiliselt lugesid neid ajakirjanikud ja kopeerisid siis juppe lehtedesse.
WOLTZ: Mis oligi ju eesmärk!
HAROLD: Niivõrd, kuivõrd. Mina olen idealist ka lisaks, ma arvan, et valimistulemus poleks selline ilma meie tööta, ilma nende kümnete blogideta, mida hommikust õhtuni kirjutada vorpisime.
WOLTZ: No ei tea. Minuarust oli see äriidee, mida tulevikus enam ei korda.
HAROLD: Võibolla.
WOLTZ: Või kui, siis teistmoodi. Muide, midagi peaks tegema, et ajakirjandus ei viriseks, et miks poliitikute blogid vait jäid. Isegi koalitsiooniläbirääkimistest ei kirjutata eriti.
HAROLD: Ma olen sulle öelnud, investeerime Edgarisse. Ta võiks nüüd küll öelda, et see on tühine jauramine, mis heaga ei lõpe. Et ta teab lahendusi. No mõtleme mõne lahenduse ise välja, kui tal kohe pähe ei tule.
WOLTZ: Tema valijad ei loe seda. Reformi ja Isamaa valijad loevad ja kirjutavad komme.
HAROLD: Võtame kommimisvõimaluse maha.
WOLTZ: Jah.
HAROLD: Me peame jätkama, usu mind. Järgmiste valimiste ajal oleme või sees!