30.08.2007, 00:00
Pia Mellody "'Kaassõltuvus"'
Pia Mellody;“Kaassõltuvus”;Väike Vanker, 2007.;256 lk.
Raamatu pealkiri ei ütle vähimatki selle sisu kohta
– ja seekord pole see tõlkija süü. Ka originaalis
kasutatav Codependence annab sama vähe aimu sellest, et raamatus
räägitakse vaimsest vägivallast. Kaassõltuvus
tähendab, et inimene on täiskasvanueas sõltuv oma mingitest
valusatest tunnetest, mille juured on pärit varasest lapsepõlvest.
See on uurimus lapsevanemate ja laste suhetest ning lapsevanematele ei anta selles teoses armu. Sõna “väärkohtlemine” on enamasti kasutusel mõistena, kus lapse lähisugulane kasutab teda ära seksuaalselt, ja see on kahtlemata hirmsaim, mis lapsega juhtuda saab. Kuid väärkohtlemine võib olla ka hingeline ja verbaalne. Hoolimatus ja empaatia puudumine on samuti lapse väärkohtlemine. Näiteks kui laps ehitab klotsidest ilusa torni ja kutsub ema seda vaatama, aga ema poriseb, et targem oleks lapsel hoopis õue minna. Või kui isa häbistab või sarjab väikemeest, kui see ei saa saabast jalga. “Ma leian, et halvim kogemus lapse jaoks on see, kui tema isiklikku reaalsust eiratakse,” kirjutab autor. Pia Mellody, Arizona osariigis asuva sõltuvuse ja traumade keskuse terapeut, on lähtunud omaenda lapsepõlvekogemusest. Neid traumasid asus ta patsientidega üheskoos läbi töötama ning käesolev raamat on üldistus sellest, mida ta oma tervenemisprotsessis koges. See on vajalik käsiraamat neile, kes tunnevad, et neil on lapsepõlvest mingi häiriv taak kaasa lohisemas, ja ka neile noortele lapsevanematele, kellel on veel kõik võimalused oma võsukestest terve närvikavaga isiksused kasvatada.
See on uurimus lapsevanemate ja laste suhetest ning lapsevanematele ei anta selles teoses armu. Sõna “väärkohtlemine” on enamasti kasutusel mõistena, kus lapse lähisugulane kasutab teda ära seksuaalselt, ja see on kahtlemata hirmsaim, mis lapsega juhtuda saab. Kuid väärkohtlemine võib olla ka hingeline ja verbaalne. Hoolimatus ja empaatia puudumine on samuti lapse väärkohtlemine. Näiteks kui laps ehitab klotsidest ilusa torni ja kutsub ema seda vaatama, aga ema poriseb, et targem oleks lapsel hoopis õue minna. Või kui isa häbistab või sarjab väikemeest, kui see ei saa saabast jalga. “Ma leian, et halvim kogemus lapse jaoks on see, kui tema isiklikku reaalsust eiratakse,” kirjutab autor. Pia Mellody, Arizona osariigis asuva sõltuvuse ja traumade keskuse terapeut, on lähtunud omaenda lapsepõlvekogemusest. Neid traumasid asus ta patsientidega üheskoos läbi töötama ning käesolev raamat on üldistus sellest, mida ta oma tervenemisprotsessis koges. See on vajalik käsiraamat neile, kes tunnevad, et neil on lapsepõlvest mingi häiriv taak kaasa lohisemas, ja ka neile noortele lapsevanematele, kellel on veel kõik võimalused oma võsukestest terve närvikavaga isiksused kasvatada.